Turundusstrateegia digiajastul: kuidas planeerida edukat online-turundust

Mis on turundusstrateegia ja miks see on online-kontekstis kriitilise tähtsusega?

Turundusstrateegia on terviklik plaan, mis määratleb, kuidas ettevõte jõuab oma sihtrühmani ja saavutab turunduse abil oma ärieesmärgid. See on nagu teekaart, mis juhib kõiki turundustegevusi nii, et need moodustaksid ühtse terviku. Ilma läbimõeldud strateegiata (strateegia koostamine ettevõtluses) võib turundus jääda kaootiliseks „tulistamiseks pimedas” – tulemuseks on raisatud ressursid ning ebaselge sõnum. Digitaalsetes kanalites on strateegia eriti oluline, sest online-maailmas konkureerivad tähelepanu nimel sajad ettevõtted ning tarbija tähelepanuvõime on piiratud. Eesmärgistatud ja läbimõeldud turundusstrateegia aitab luua pikaajalist väärtust ning kindlustada ettevõtte edu tiheda konkurentsiga turul.

Online-keskkonnas on turundusstrateegia kriitilise tähtsusega mitmel põhjusel. Esiteks võimaldab see optimaalselt kasutada aega ja raha – kui tead täpselt, keda püüad kõnetada ja milliste kanalite kaudu, on iga turunduseuro kulutatud sihipäraselt. Teiseks on digiturunduses tohutult andmeid ja mõõdikuid, mida saab jälgida; ilma strateegiata võib sellesse infomassi uppuda või ajada taga ebaolulisi näitajaid. Strateegia seab fookuse paika ja aitab keskenduda tegevustele, mis tõepoolest tulemust annavad.

Kolmandaks tagab selge strateegia, et brändi sõnum on ühtne kõikides kanalites – see ühtsus suurendab usaldusväärsust ja aitab eristuda konkurentidest (konkurentsianalüüs). Kokkuvõttes on turundusstrateegia digiajastul justkui vundament, millele rajada edasine turundusplaan ja kampaaniad: kui vundament on nõrk või puudub, võivad ka parimad üksikud kampaaniad soovitud efekti mitte anda.

Sihtrühma määratlemine ja turunduseesmärkide seadmine

Iga eduka turundusstrateegia aluseks on selgelt määratletud sihtrühm. Sõbralikult öeldes: sa ei saa müüa kõike kõigile. Püüdes kõnetada „keskmist” klienti, riskid lõpuks sellega, et su sõnum ei kõneta kedagi. Seetõttu tuleb esmalt paika panna, kes on sinu ideaalne klient. Mõtle konkreetsemalt: Milline probleem või vajadus tal on, mida minu toode/teenus lahendab? Millises vanusegrupis või asukohas ta on? Millised on tema huvid ja harjumused? Sageli koostatakse sihtrühma kirjeldamiseks ostupersoonad – fiktiivsed profiilid, mis esindavad su tüüpilisi kliente (näiteks “Maria, 35-aastane väikeettevõtja, kes otsib kuluefektiivseid turunduslahendusi” või “Joosep, 19-aastane tudeng, kes tarbib sisu peamiselt nutitelefonist”). Mida täpsemalt suudad oma vaatajaskonda defineerida, seda paremini saad valida õiged kanalid ja sõnumid, mis neid päriselt kõnetavad.

Kui sihtrühm on selge, on järgmiseks sammuks eesmärkide seadmine (SMART mudel: kuidas seada eesmärk, mille päriselt saavutad?). Turunduseesmärgid peaksid toetama ettevõtte üldiseid ärilisi eesmärke. Siin tasub olla konkreetne: üldine soov stiilis “tõsta müüki” on küll suund, kuid seda on raske mõõta. Selle asemel sea mõõdetavaid ja ajaliselt piiritletud eesmärke. Näiteks: “suurendada veebipoe müüki 6 kuu jooksul 20%” või “saavutada kolme kuu jooksul 100 uut päringut kodulehe kaudu” või “kasvatada Instagrami jälgijaskonda aastaga 5000 inimeseni”. Heaks tavaks on kasutada SMART-eesmärke – eesmärgid on spetsiifilised, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt määratletud. Selgete eesmärkide seadmine annab suunise kogu turundustegevusele ning hiljem saab nende täitumist konkreetsete mõõdikutega jälgida (sellest lähemalt allpool KPI-de teemas).

Oluline on, et nii sihtrühma määratlus kui ka eesmärgid oleksid kirja pandud ja tiimi poolt ühiselt mõistetud. See loob ühtse arusaama, kelle nimel tööd tehakse ja millist tulemust oodatakse. Kui need kaks alustala – sihtrühm ja eesmärgid – on paigas, on sul kindel vundament, millele ehitada kõik järgnevad turundusstrateegia elemendid.

Peamised online-turunduskanalid ja tööriistad

Digitaalmaailmas on hulk erinevaid kanaleid, mille kaudu oma sõnumit edastada. Eduka turundusstrateegia osa on mõista, millised kanalid sobivad sinu ettevõttele ja kuidas neid efektiivselt kasutada. Alljärgnevalt vaatleme peamisi online-turunduskanaleid ning igaühe rolli ja tööriistu lühidalt:

SEO – otsingumootori optimeerimine

SEO (Search Engine Optimization) tähendab oma veebisisu ja kodulehe kohandamist nii, et see ilmuks otsingumootorites (näiteks Google’is) võimalikult kõrgel positsioonil. Hea SEO aitab tuua su lehele orgaanilist (st tasuta) liiklust, sest enamik inimesi alustab toote või teenuse otsingut Google’ist. SEO hõlmab märksõnade uurimist ja kasutamist sisus, tehnilist optimeerimist (nt lehe kiirus, mobiilisõbralikkus) ning autoriteetsuse kasvatamist (näiteks läbi tagasilinkide teistelt usaldusväärsetelt saitidelt). Tugev otsingumootori nähtavus tähendab, et potentsiaalsed kliendid leiavad su üles just hetkel, kui neil on huvi või vajadus – see teeb SEOst äärmiselt väärtusliku kanali pikaajalise turundusstrateegia osana. Tuleb arvestada, et SEO on maraton, mitte sprint: tulemused võtavad aega, kuid on see-eest püsivamad. Abiks on ka mitmed tööriistad (vt allpool praktiliste tööriistade osast, näiteks Ahrefsi või SEMrush), mis aitavad märksõnu valida ja konkurentide positsioone analüüsida.

Sisuturundus ehk sisuloome

Sisuturundus tähendab väärtusliku ja asjakohase sisu loomist ning jagamist, et meelitada ligi ja hoida oma sihtrühma tähelepanu. Sisuks võivad olla blogiartiklid, videod, infograafikud, e-raamatud, podcast’id – põhimõtteliselt mis iganes vorm, mis sobib sinu publikule. Oluline on, et sisu oleks kasulik või huvitav ega jätaks muljet otse müügijutust. Hea sisuturundus vastab kliendi küsimustele, lahendab tema probleeme või pakub inspiratsiooni. Näiteks kui müüd aiandustarvikuid, võid pidada aiandusnõuannete blogi; kui pakud finantsteenuseid, siis luua artikleid investeerimisest või teha kasulikke kalkulaatoreid. Sisuturundus toetab tugevalt SEO-d (korralik ja otsingusõbralik sisu toob Google’ist liiklust) ning annab materjali ka sotsiaalmeedias jagamiseks. Peamine võlu on selles, et sa lood usaldust ja autoriteeti – kui inimesed näevad, et jagad teadmisi, suhtuvad nad sinu brändi soojemalt ja pöörduvad tõenäolisemalt ka ostuhetkel sinu poole. Loomulikult nõuab sisuloome järjepidevust ja planeerimist (selle kohta täpsemalt eraldi sisuloome peatükis allpool).

Sotsiaalmeedia turundus

Sotsiaalmeedia kanalid (nagu Facebook, Instagram, LinkedIn, Twitter, TikTok jpt) on tänapäeval paljudele ettevõtetele pea vältimatu turundusvahend. Sotsiaalmeedia võimaldab luua vahetu kontakti oma publikuga, kasvatada bränditeadlikkust ning kogukonda. Igal platvormil on oma eripära ja kasutajaskond:

• Facebook sobib laiemale sihtgrupile ja võimaldab luua üritusi, gruppe ning jagada erinevat tüüpi sisu.

• Instagram on väga visuaalne keskkond, sobides ideaalselt brändidele, kellel on palju pilte või videoid (nt moe-, toidu- ja disainivaldkond).

• LinkedIn on professionaalne võrgustik, kus B2B ettevõtted ja spetsialistid jagavad erialast sisu ning loovad ärikontakte.

• TikTok ja YouTube keskenduvad videosisule – TikTok lühikeste lõbusate klippide vormis, YouTube pikemate videote näol – ning võivad olla efektiivsed noorema publiku või meelelahutusliku sisu jaoks.

Sotsiaalmeedia turundus hõlmab nii orgaanilist postitamist (st tasuta sisu jagamist oma jälgijatele) kui ka tasulist reklaami (sellest täpsemalt allpool Meta Ads’i all). Oluline on koostada sotsiaalmeedia plaan (tõhus sotsiaalmeedia turundusplaan: strateegiline juhend brändi kasvatamiseks) kus on paika pandud, kui tihti ja mis sisuga postitad. Järjepidevus on võtmesõna – parema tulemuse annab pigem stabiilne ja kvaliteetne postitamine kui korraga palju ja siis pikk vaikus. Samuti tasub suhelda oma jälgijatega: vastata kommentaaridele, osaleda aruteludes ja näidata brändi inimlikku poolt. Edukas sotsiaalmeedia tegevus võib tuua brändile lojaalseid fänne, kes jagavad sõnumit omakorda edasi. Sotsiaalmeedia turundus: täielik juhend edukaks digitaalstrateegiaks aastal 2025.

E-posti turundus

Kuigi e-post on üks vanemaid digiturunduse kanaleid, on e-posti turundus endiselt üks tõhusamaid. Uudiskirjad ja e-maili kampaaniad võimaldavad sul jõuda otse nende inimeste postkasti, kes on juba avaldanud huvi (näiteks liitudes uudiskirjaga või olles varasem klient). Korralikult sihitud ja personaalsed e-kirjad võivad saavutada väga hea avamis- ja klikimäära, tuues tagasi vanu kliente või julgustades uusi tegutsema. Oluline on pakkuda väärtust – keegi ei taha saada spämmi. Seega veendu, et sinu e-kirjad sisaldavad kasulikku infot, eksklusiivseid pakkumisi või muud põhjendust, miks neid avada. Näiteks e-pood võib saata hooajalisi stiilinõuandeid koos tootepakkumistega, või B2B ettevõte jagada kord kuus uudiskirjas värskeid artikleid ja case-study’sid. E-posti turunduse suur pluss on ka automatiseerimisvõimalus: saad seada üles automaatseid tervituskirju uutele liitujatele, hüljatud ostukorvi meeldetuletusi, õnnitlusi sünnipäevadel jpm. Sellised personaalsed puudutused kasvatavad kliendi sidet brändiga. E-posti kampaaniate haldamiseks on olemas platvormid (nt Mailchimp, millest räägime allpool), mis teevad uudiskirjade kujundamise, saatmise ja tulemuste jälgimise üsna lihtsaks. 25 viga, mida e-maili turunduses vältida.

Google Ads (makstud otsingureklaam)

Google Ads on Google’i reklaamiplatvorm, mis võimaldab sul raha eest oma reklaame otsingutulemustes esile tuua. See tähendab, et kui keegi otsib kindlat märksõna, mille peale sina pakud, ilmub su reklaam otsingulehe ülaossa või allaossa märgistusega “Reklaam”. Google Ads töötab peamiselt klikipõhise arveldusega (PPC – pay per click), seega maksad vaid siis, kui keegi tõesti klikib su reklaamil ja tuleb su lehele. See kanal on väga tõhus kiire nähtavuse saamiseks – erinevalt SEO-st, mis võtab aega, saab Google Adsiga olla nähtav kohe. See on eriti kasulik uutele veebilehtedele või kampaaniatele, kus on vaja lühiajaliselt palju tähelepanu. Google Ads ei piirdu ainult otsingureklaamidega; sama platvormi kaudu saab teha ka display-reklaame (visuaalsed bännerid teistel veebilehtedel), YouTube’i videoreklaame ning reklaame Google’i partnerite võrgustikus. Edukas Google Adsi kampaania nõuab märksõnade strateegiat, kvaliteetset reklaamteksti ning kodulehel tugevat sihtlehte (landing page), mis külastajaid konverteerib. Samuti on oluline pidevalt tulemusi jälgida ja kampaaniat optimeerida (nt tõsta eelarvet töötavatel märksõnadel, vähendada ebaefektiivseid kulutusi). Google Adsi eelis on ka detailsed sihtimisvõimalused – saad valida, mis piirkonnas, mis kellaaegadel ja milliste demograafiliste näitajatega inimestele su reklaame näidatakse. Google eklaami kohta sad rohkem lugeda siit.

Meta Ads (Facebooki ja Instagrami reklaam)

Meta Ads viitab Facebooki ja Instagrami tasulistele reklaamidele (platvormi nime “Meta” järgi, mis haldab neid kahte suurt sotsiaalmeediakanalit). Facebooki/Instagrami reklaamid on võimsad tööriistad, et jõuda väga konkreetsete sihtrühmadeni. Meta platvorm teab kasutajate kohta palju (vanus, sugu, asukoht, huvid, käitumine veebis jne), mistõttu saad oma reklaame näidata täpselt neile, kes vastavad su sihtprofiilile. Näiteks kui müüd spordivarustust, saad sihtida 18–35-aastaseid spordihuvilisi; kui pakud B2B teenust, võid LinkedIni asemel kasutada ka Facebooki, suunates reklaami näiteks ettevõtte juhtidele või kindlate valdkondade professionaalidele (Facebooki andmete põhjal).

Reklaamid võivad olla mitmes vormis – pildiga postitus, karusell (mitu pilti), video, slaidiseeria jne – ning need ilmuvad kasutajate uudisvoos või lugudes (Stories). Instagramis on visuaalne pool eriti oluline, Facebookis saab ehk rohkem teksti lisada. Meta Ads sobib hästi nii brändi tuntuse kasvatamiseks (suuremale hulgale inimestele üldisem sõnumiga reklaam) kui ka konkreetseks müügiks või lead’ide hankimiseks (näiteks suunad reklaamiga inimese maandumislehele, kus ta täidab vormi). Väga väärtuslik on ka remarketing – saad Meta kaudu näidata reklaame inimestele, kes on juba su veebilehte külastanud või ostukorvi jätnud toote, meenutades neile brändi ja utsitades uuesti tegutsema. Reklaamide haldamiseks kasutatakse Facebook Ads Manager’i keskkonda, kus saad kampaaniaid luua, seada eelarveid, jälgida tulemusi ja katsetada erinevaid sihtrühmi. Nagu Google Adsi puhul, on ka siin oluline pidev optimeerimine – testida erinevaid pilte/tekste (A/B testimine) ning keskenduda sellele, mis toob parima klikkimise või konversiooni hinna. Maandumisleht ja selle vajalikkus.

Kanalite ja sõnumite valik vastavalt ärimudelile

Mitte iga kanal ega lähenemine ei sobi igale ettevõttele ühtemoodi. Turundusstrateegiat koostades tuleb alati arvestada oma ärimudeli (kuidas valida õige ärimudel oma ettevõttele), toote/teenuse eripära ja sihtrühmaga, sest need määravad, kus ja kuidas on kõige mõistlikum oma sõnumit levitada. Siin on mõned põhimõtted, kuidas kanaleid ja sõnumeid valida vastavalt olukorrale:

• B2B vs B2C: Äriliste klientide (B2B) ja tavatarbijate (B2C) sihtrühmad võivad erineda oma käitumise ja eelistuste poolest. B2B valdkonnas on otsustusahel pikem, otsused kaalutletumad ning rõhk on tihti erialasel infol. Seetõttu töötab B2B turunduses hästi sisu, mis rõhutab ekspertiisi – näiteks põhjalikud blogiartiklid, valged raamatud (whitepaper’id), webinarid või case study’d, mis näitavad, kuidas teie lahendus probleeme lahendab. Kanalitest on B2B-s olulised LinkedIn (nii ettevõtte leht kui ka juhtide persoonibrändid), erialafoorumid ning otsingumootor (potentsiaalsed kliendid googeldavad spetsifilisi lahendusi). Sõnum peaks olema professionaalne, rõhutades efektiivsust, kulude kokkuhoidu või muud ärilist kasu, mida teie pakkumine toob.

  B2C puhul on otsused tihti emotsionaalsemad ja impulsiivsemad. Sotsiaalmeedia platvormid (Facebook, Instagram, TikTok) mängivad suuremat rolli, sest tarbijad avastavad uusi brände sageli oma feed’i sirvides või sõprade soovitustest. Sõnum võib olla meelelahutuslikum, rõhutada elustiili, trendikust või muid emotsionaalseid hüvesid. Näiteks moe- või ilutoodete bränd rõhub ilusaid pilte ja inspiratsiooni, toidubränd võib jagada isuäratavaid retsepte jne. Oluline on ka klientide tagasiside ja sotsiaalne tõestus (reviews, influencer’ite arvustused), mis B2C vallas tugevalt ostuotsuseid mõjutavad.

• Toote- vs teenusepõhine äri: Kui müüd konkreetseid tooteid (näiteks e-pood), on visuaalne ja otsingunähtavus ülioluline. E-poe puhul peaks turunduskanalite kombinatsioonis kindlasti olema SEO (et tooteid leitaks otsingust), Google Ads (eriti kui konkurents on tihe, tasub maksta, et ostuhuviline su poodi jõuaks) ning sotsiaalmeedia reklaam ja sisuturundus, et tekitada huvi. Sõnum peaks esile tooma toote eeliseid, hinda, kvaliteeti ning tihti ka pakkumisi (nt sooduskampaaniad, tasuta transport jms). Samuti on toodete puhul tähtis klientide usaldus – näiteks e-kaubanduses aitavad seda luua kasutajate arvustused lehel, mõjuisikute tagasiside ja aktiivne suhtlus kliendiga (nt kui keegi küsib Facebookis tootepäringut, vasta ruttu).

  Teenuste müügil (näiteks konsultatsioon, agentuuri teenus, tarkvaralahendus) on tihtipeale fookus rohkem suhte loomisel ja usalduse kasvatamisel enne müüki. Siin mängivad suurt rolli sisuturundus (näidata oma ekspertsust blogis või videos, et klient usuks sinu pädevusse), e-posti turundus (hoida kontakti ja harida potentsiaalset klienti, kuni ta on otsuseks valmis) ning võrgustike loomine LinkedInis või muudel erialastel platvormidel. Sõnum peab selgelt kommunikeerima sinu väärtuspakkumist: milles sa klienti aitad ja mis sind konkureerijatest eristab. Näiteks võib sõnum olla “Aitame väikeettevõtetel kasvatada müüki läbi taskukohaste digiturunduse lahenduste – sinu jaoks tähendab see rohkem kliente väiksema vaevaga.” Teenuste puhul ostetakse tihti ka inimest (sinu tiimi oskusi ja mainet), seega on oluline esile tuua kogemused, kliendilood ja võib-olla isegi meeskonna isiklikku lugu.

• Äri suurus ja eelarve: Väike startup piiratud eelarvega peab kanaleid valides olema eriti nutikas. Kui ressursse on vähe, ei saa igal pool 100% kohal olla – parem on valida 1–2 kanalit, kus su sihtrühm enim tegutseb, ja teha seal asja hingega. Näiteks kui su kliendid on noored, võib TikTok olla kõrge ROI-ga kanal, samas kalli märksõnaga Google Ads neelaks eelarve kiiresti ära. Suuremal ettevõttel on võimalik paralleelselt hallata mitut kanalit ja kasutada ka mahukamaid reklaamikampaaniaid nii online’is kui offline’is (nt telereklaam koos sotsiaalmeedia kampaaniaga). Olenemata suurusest tasub aga testida ja õppida – jälgi, milline kanal toob tegelikult päringuid/müüki ja mis on lihtsalt “müra”, ning kohanda strateegiat vastavalt.

• Lokaalne vs globaalne äri: Kui sinu ettevõte tegutseb kohalikul turul (näiteks ainult Eestis või isegi kitsamalt konkreetses linnas), tuleks rõhku panna kohalikule turundusele. See tähendab local SEO (nt Google Business profiili loomine, et kohalikud leiaksid su Google Mapsist), osalemist kohalikes Facebooki gruppides, piirkondlikku sihtimist reklaamides ning sõnumites kohaliku kultuurilise eripära arvestamist. Näiteks kohalik restoran võiks rõhutada oma sõnumis kodukoha kogukonna väärtust või tuntud kohalikke maitseid. Globaalne äri seevastu peab mõtlema laiemalt: veebileht ja sisu peaksid olema mitmekeelsed või kultuurideülesed, reklaamikampaaniad jooksma eri riikides kohandatud sõnumiga. Suhtluskanalid peavad olema kättesaadavad eri ajavööndites. Sõnumid tuleb kohandada nii, et need resoneeruksid erinevate kultuuridega (see, mis töötab Eesti kliendile, ei pruugi Aasias või Ameerikas samamoodi mõjuda). Sageli tähendab globaalne turundusstrateegia ka suuremat rõhku universaalsetele väärtustele (nt keskkonnasõbralikkus, kvaliteet, innovatsioon), mis kõnetavad inimesi üle piiride.

Kokkuvõttes on kanalite ja sõnumite valikul tähtis lähtuda oma konkreetsest ärist ja klientidest. Pole olemas ühte kõigile sobivat turundusmix’i – iga ettevõte peab leidma endale sobiva kombinatsiooni. Oluline on tunda oma klienti ja katsetada erinevaid lähenemisi, mõõtes tulemusi. Lõpuks kujunebki just sinu ettevõtte jaoks parim kanalite ja sõnumite segu, mis toetab su ärimudelit ja eesmärke.

Sisuloome ja planeerimine: millest alustada ja mis töötab erinevates valdkondades

Sisuloome ehk sisuturundus on tänapäeval paljude turundusstrateegiate keskmes. See pole üllatus – kvaliteetne sisu aitab ligi tõmmata potentsiaalseid kliente, hoida nende huvi ning ehitada brändi usaldust. Kuid tihti tekib küsimus: kuidas alustada sisuloomega ja mida täpselt luua, eriti kuna valdkondi on nii erinevaid? Järgnevalt vaatleme samm-sammult, kuidas sisuloomet planeerida, ning toome näiteid, mis lähenemised eri aladel toimivad.

Alustamine ja planeerimine: Esmalt tee selgeks, millised teemad su sihtgrupile korda lähevad. Hea algus on teha veidi uurimistööd:

• Märksõnade analüüs: Kasuta SEO tööriistu (Google Keyword Planner, Ahrefs, SEMrush) või isegi lihtsalt Google’i automaatset täiendust, et leida, mida inimesed sinu valdkonnas otsivad. Näiteks kui oled raamatupidamisteenuse pakkuja, uuri, kas inimesed otsivad palju “raamatupidamise tarkvara võrdlus” või “kuidas koostada kassavoogude aruanne” – need märksõnad annavad vihjeid, millist sisu luua. Siit loe, kuidas õigesti märksõnade analüüsi teha.

• Kliendiküsimused ja valupunktid: Kaalu, milliseid küsimusi kliendid sulle sageli esitavad. Neile vastuste kirjutamine (blogipostitusena või KKK lehel) on kindla peale minek, sest kui olemasolevad kliendid tahavad seda teada, otsivad sama infot ka uued huvilised.

• Konkurentide sisu: Viska pilk peale, millest kirjutavad või postitavad konkurendid. Eesmärk ei ole neid kopeerida, vaid leida inspiratsiooni ja võimalikke katmata teemasid. Võib-olla on mõni oluline teema, mida sina saad paremini või põhjalikumalt käsitleda.

Kui teemad on paigas, loo sisukava. See võib olla lihtne kalender, kuhu märgid näiteks järgmise kolme kuu plaanitava sisu: mis on postituse/video teema, mis formaadis see on (nt blogiartikkel, video, infograafik), mis kanalisse see läheb (oma blogi, külalisartikkel, YouTube, LinkedIn jne) ning kes vastutab loomise eest. Planeerimine aitab hoida järjepidevust – see on sisuturunduses kriitiline. Parem on avaldada näiteks üks blogiartikkel iga nädala kolmapäeval kindlalt kui visata üles korraga 5 artiklit ja siis kaks kuud mitte midagi. Järjepidevus treenib ka publikut tagasi tulema ning annab otsingumootoritele signaali, et su veeb on aktiivne.

Erinevate valdkondade eripärad sisus: Erinevates sektorites ja äritüüpides võib sisustrateegia rõhuasetus olla erinev. Siin on mõned näited, mis formaadid ja lähenemised kipuvad hästi toimima:

• Tehnoloogia ja B2B valdkond: Siin on publik sageli teadmishimuline ja otsib detailset infot enne otsuse langetamist. Toimivad põhjalikud juhendid, e-raamatud, whitepaper’id, juhtumiuuringud. Näiteks kui müüd tarkvaralahendust, kirjuta blogis detailseid artikleid konkreetse probleemi lahendamisest või pane kokku võrdlusraport erinevatest lahendustest turul. Webinari korraldamine spetsiaalsel teemal (koos küsimuste-vastustega) võib tuua kohale just tõsised huvilised. Sõnum stiilis “sügav ekspertiis ja praktilised näpunäited” kõnetab siinset publikut. Videoformaadis võivad hästi töötada demo-videod või tootetutvustused, mis näitavad, kuidas sinu lahendus reaalselt toimib.

• Tarbijabrändid ja elustiil (B2C): Siin loevad emotsioon ja visuaalne mõju. Hästi toimivad blogipostitused koos rikkalike piltidega (näiteks retseptiblogi toidubrändile või stiilinõuanded moebrändile), sotsiaalmeedia väljakutsed ja kampaaniad (nt fotovõistlused Instagramis, TikToki väljakutsed, kui brändile kohane), videod (näiteks lühikesed klipid TikTokis, “How-to” stiilis juhendvideod YouTube’is). Samuti on B2C valdkonnas levinud mõjuisikute (influencer’ite) kaasamine sisuloome protsessi – lasta mõnel populaarsel sisuloojal kasutada su toodet ja seda oma jälgijatele tutvustada. Sisu peaks olema meelelahutuslik, inspireeriv või probleemi lahendav, kuid alati kerge ja lihtsasti tarbitav. Näiteks sporditarvete bränd võiks pidada blogi tervisliku eluviisi nippidest ja postitada Instagrami treeningkavasid või motivatsioonilauseid koos ilusate fotodega.

• Kohalikud teenused ja väikeettevõtted: Kui tegutsed lokaalselt (nt ilusalong, remonditeenus, kohvik), tasub sisuplaneerimisel mõelda, kuidas kogukonda kõnetada. Facebooki postitused koos klientide tagasiside lugudega, enne-pärast fotod (näiteks remonditöödest, make-over’id salongis), kohalikud sündmused ja uudised (kirjuta blogis või FB-s, kuidas osalesite kohalikul laadal või toetasite mõnd kohalikku algatust). Selline sisu seob brändi kogukonnaga. Samuti on oluline jagada praktilisi nippe – kui oled näiteks aianduse vallas, kirjuta hooajalisi nõuandeid taimede hooldamiseks Eesti kliimas. Nii näitad, et mõistad kohaliku kliendi vajadusi.

• E-kaubandus: E-poodide sisuturunduses töötab hästi tooteülevaated ja võrdlused, kliendilood (“mida meie klient saavutas meie tootega”), kingiideede listid (eriti pühade eel) ja kasutusjuhendid. Paljud edukad e-poed peavad blogi, kus räägivad laiemalt oma tootekategooriaga seotud teemadel. Näiteks matkatarvete pood kirjutab matkablogis postitusi stiilis “5 parimat matkarada Eestis” või “Kuidas valida telki – täielik juhend”, linkides samas oma müüdavatele toodetele. See mitte ainult ei too SEO kaudu uusi külastajaid, vaid aitab ka olemasolevatel klientidel teha informeeritud ostuotsuseid.

Ükskõik, mis valdkonnas tegutsed, pea meeles kvaliteet üle kvantiteedi põhimõtet. Parem teha vähem sisu, mis on tõeliselt kasulik ja huvitav, kui toota iga päev midagi pealiskaudset – sest kehv sisu võib su brändi mainet hoopis kahjustada. Ka planeerimine peab olema paindlik: jälgi, milline sisu resonseerub publikuga (vaata lehevaatamiste statistikat, jagamisi, tagasisidet) ja kohanda edasist plaani vastavalt. Sisuloome on loominguline protsess, mis käib käsikäes andmete analüüsiga.

Praktilised tööriistad ja platvormid turundusstrateegia elluviimiseks

Õigeid tööriistu kasutades muutub turundusstrateegia elluviimine märksa efektiivsemaks. Tänapäeval on saadaval rohkelt veebiplatvorme ja programme, mis aitavad nii planeerida, teostada kui ka analüüsida erinevaid turundustegevusi. Siin on mõned olulisemad tööriistad ja platvormid, mida võiksid kaaluda:

• Google Analytics: See on üks põhivahendeid, milleta paljud turundajad enam oma päeva ette ei kujuta. Google Analytics võimaldab sul jälgida oma veebilehe külastatavust ning külastajate käitumist. Saad teada, kui palju inimesi su lehte külastab, kust nad tulevad (otsing, sotsiaalmeedia, otselink jne), millistel lehtedel nad veedavad aega, kui kõrge on bounce rate (ehk kui paljud lahkuvad kohe) ja palju muud. Need andmed on kulda väärt, sest aitavad aru saada, kas su turunduskanalid toovad liiklust ja kas see liiklus käitub soovitud viisil (näiteks kas külastajad jõuavad ka ostu või päringu tegemiseni). Google Analyticsis saab seada ka konkreetseid eesmärke ja jälgida konversioone – näiteks vormi täitmine, ostu sooritamine, failide allalaadimine jms. Selliselt saad mõõta oma kampaaniate tulemuslikkust reaalajas. Uuemas versioonis GA4 on fookus veelgi enam kasutajate teekonnal eri kanalites ning see integreerub hästi ka Google Adsiga. Konversioon: muuda külastajad klientideks!

• Google Search Console: SEO vallas hädavajalik tasuta tööriist, mis täiendab Analyticsit. Search Console näitab, milliste otsingupäringutega su leht Google’is esile tuleb, milline on klikimäär (CTR) erinevate märksõnade puhul, kas su lehel esineb tehnilisi tõrkeid (näiteks indekseerimisprobleemid, mobiilisõbralikkuse vead) jne. See on otsekui aken Google’i vaates sinu saidist – väga kasulik SEO optimeerimiseks ning sisustrateegia kohandamiseks vastavalt sellele, millised märksõnad toovad liiklust ja millised võiksid suuremat potentsiaali omada.

• Ahrefs ja SEMrush: Need on kaks populaarset tasulist SEO tööriista, mis pakuvad väga põhjalikku funktsionaalsust. Ahrefs ja SEMrush aitavad sul leida parimaid märksõnu (koos näitajatega, kui keeruline on nendega Googles kõrgele kohale saada), analüüsida konkurentide veebilehti (näha, mille peale nemad liiklust saavad, millised lingid neil on), jälgida oma positsioone otsingus ning tuvastada veebilehe parandamist vajavaid kohti (nt katkised lingid, liiga aeglased lehed jms). Need tööriistad on sisuliselt SEO ja digiturunduse Šveitsi armeenoad – neis on ka funktsioone sisuideede genereerimiseks, PPC kampaaniate analüüsiks, sotsiaalmeedia jälgimiseks jne. Kui su ettevõtte jaoks on SEO ja sisuturundus tähtsal kohal, tasub vähemalt ühe sellise platvormi peale investeerida (või kasutada agentuuri abi, kellel on ligipääs). Alternatiivina on olemas ka soodsamaid või tasuta vahendeid: näiteks Ubersuggest (lihtsam SEO tööriist), Moz (sarnane Ahrefsile) või Keywordtool.io märksõnade esmasel ideekorjel. Mis on märksõna ja miks see on SEO-s oluline?

• Mailchimp (ja teised e-posti platvormid): Mailchimp on üks tuntumaid e-posti turunduse platvorme, eriti väiksemate ettevõtete seas, sest pakub teatud mahuni ka tasuta paketti. Mailchimpi abil saad hallata oma meililisti, luua ilusas vormis uudiskirju (kasutades valmismalle või drag-and-drop kujundajat) ning seadistada automatiseeritud kirju. Samuti annavad sellised platvormid statistikat: näed, kui paljud inimesed sinu kirja avasid, kui paljud klikkisid mõnele lingile, ning saad isegi vaadata, kes täpselt mida tegi. See info aitab su e-posti strateegiat teravdada (näiteks testida erinevaid pealkirju, et avamismäära tõsta, või segmenteerida listi huvide põhjal). Lisaks Mailchimpile on veel palju teisi: Sendinblue, MailerLite, Constant Contact, Eesti enda Smaily jpt. Valik sõltub eelarvest ja vajadustest, aga oluline on, et kasutaksid mingit tööriista – paljalt Outlookist tuhandeid kirju käsitsi saata pole ei efektiivne ega ka GDPR-i mõttes korrektne. Kuidas meeldida GDPR-ile ja teha kodulehe privaatsuspoliitika seadusele vastavaks?

• Canva: Visuaalne sisu on digiturunduses kriitilise tähtsusega – olgu selleks sotsiaalmeedia postituste pildid, blogi illustratsioonid, infograafikud või reklaambännerid. Canva on tööriist, mis on paljude turundajate elu lihtsamaks teinud. See on veebipõhine graafilise disaini platvorm, mis võimaldab ka disainikaugel inimesel luua professionaalse välimusega kujundusi. Canval on sadu malle igasugusteks otstarveteks (Instagrami postitus, Facebooki bänner, esitlus, visiitkaart, you name it). Saad ise lisada pilte, valida ikoone, mängida fontide ja värvidega – ja seda kõike üsna intuitiivselt. Canva põhiversioon on tasuta ning paljudele täiesti piisav; tasuline versioon lisab veel rohkelt pilte, elemente ja võimaluse näiteks eemaldada pildilt tausta ühe klikiga. Canvat kasutades säästad nii aega kui ka raha, sest igaks väiksemaks kujundustööks ei pea graafilist disainerit appi kutsuma.

• Sotsiaalmeedia haldustööriistad: Kui ettevõte on aktiivne mitmel sotsiaalmeediaplatvormil (kuidas valida enda ettevõttele õiged sotsiaalmeedia platvormid), tasub kasutada tööriistu, mis aitavad postitusi ajastada ja kanaleid korraga hallata. Näiteks Hootsuite, Buffer või Meta Business Suite võimaldavad sul ette planeerida postitusi mitmes kanalis ning jälgida koondatult kommentaare/mention’eid. See teeb elu lihtsamaks, sest ei pea igale platvormile eraldi logima iga päev; samas säilib kontroll, et sisu läheb õigel ajal üles. Mõni tööriist pakub ka sotsiaalmeedia analüütikat, mis koondab kokku, milline postitus kus kõige rohkem kõlapinda sai – sealt saad õppida, mis töötab paremini.

• Projektijuhtimise ja koostöö platvormid: Turundusstrateegia elluviimine on tiimitöö ning siin tulevad appi töövahendid nagu Trello, Asana, Monday.com või Notion. Need võimaldavad sul kampaaniaid ja sisutootmist struktureeritult hallata – näiteks teha to-do listi, jagada ülesandeid tiimiliikmete vahel, seada tähtaegu ja jälgida progressi. Kui planeerid sisu, võiks sul olla koht, kuhu paned kõik ideed kirja ja kus saab jälgida, mis staadiumis miski tükk parasjagu on (nt “idee ootel”, “kirjutamisel”, “redigeerimisel”, “avaldatud”). Hästi organiseeritud protsess hoiab kokku aega ja vähendab ohtu, et mõni hea idee ununeb või avaldamine sassi läheb.

Ülaltoodud tööriistad on vaid valik – olenevalt ettevõttest võib komplekt erineda. Oluline on leida endale sobivad abimehed, mis aitavad rutiinseid toiminguid automatiseerida ja andmeid paremini hallata. Tehnoloogia on turundaja sõber, nii et kasuta neid võimalusi maksimaalselt, et saaksid rohkem keskenduda loovale tööle ja strateegilisele mõtlemisele.

Tulemuslikkuse mõõdikud ja KPI-de seadmine

Eduka turundusstrateegia üks nurgakive on tulemuste mõõtmine. Vana tõde ütleb: “mida ei saa mõõta, seda ei saa juhtida”. Digitaalmaailmas õnneks on pea kõike võimalik mõõta – küsimus on pigem, millised mõõdikud on olulised ja kuidas seada õiged KPI-d (Key Performance Indicators ehk peamised tulemusnäitajad). Andmete üleanalüüsimine turunduses – andmete analüüsi komistuskivi.

Alustuseks peaks iga turunduseesmärk olema seotud konkreetse mõõdikuga. Kui su eesmärk oli näiteks “tuua veebilehele rohkem liiklust”, siis vastav mõõdik on unikaalsete külastajate arv (sessions/users Google Analyticsis). Kui eesmärk on “genereerida rohkem müügikvaliteediga kontakte”, võib mõõdikuks olla näiteks uute päringute arv kontaktivormi kaudu või uudiskirjaga liitujate arv. KPI ongi sisuliselt see üks peamine näitaja, mis näitab, kas liigud eesmärgi suunas. Tihti seatakse iga eesmärgi juurde 1–2 peamist KPI-d.

Allpool on mõned levinumad turundusmõõdikud kategooriate kaupa:

• Veebilehe ja SEO mõõdikud: veebikülastuste arv (sessions), unikaalsete kasutajate arv; lehel veedetud aeg; bounce rate (kui suur % lahkub kohe); konversioonimäär lehel (nt mis % külastajatest teeb ostu või täidab päringu); orgaanilise liikluse osakaal (mitu külastajat tuleb otsingumootoritest); positsioonid Google’i otsingutulemustes oluliste märksõnadega; backlink’ide arv (mitu teist saiti lingib sinu lehele – see näitab autoriteeti).

• Reklaamikampaaniate mõõdikud: CTR (click-through rate ehk klikkimise määr) – kui suur % reklaami näinutest klikib; CPC (cost per click ehk kulu kliki kohta); konversioonimäär (mis % reklaamil klikinud inimestest sooritab soovitud tegevuse, nt ostu); CPA (cost per acquisition ehk hind ühe omandatud kliendi või tehingu kohta); ROAS (return on ad spend ehk reklaamikulutuse tasuvus) – näiteks kui iga reklaami euro kohta teenid 5 eurot müügitulu, on ROAS 500%.

• Sotsiaalmeedia mõõdikud: jälgijate arvu kasv; postituste kaasatus (engagement rate) – arvutatakse tihti meeldimiste, kommentaaride, jagamiste osakaalu põhjal; postituste katvus (reach – mitu unikaalset inimest postitust nägi); klikkide arv (juhul kui su postitus sisaldas linki); konversioonid sotsiaalmeediast (kui palju müüki või päringuid tuli läbi sotsiaalmeedia kanalite). 16 võimalust, kuidas kasvatada oma Instagrami kaasatust juba täna!

• E-posti turunduse mõõdikud: e-kirjade avamise määr (open rate) – kui paljud adressaadid avasid kirja; klikkimise määr (click-through rate) – kui paljud klikkisid kirjas olevatele linkidele; loobumisprotsent (unsubscribe rate) – kui paljud lahkusid listist peale kirja saamist; e-kirja kaudu tehtud konversioonid (näiteks kui kirjas oli pakkumine, mõõdad, mitu ostu tehti selle kirja järel).

• Üldised äritulemuse mõõdikud: müügikäive; uute klientide arv; kliendi eluea väärtus (Customer Lifetime Value – kui palju keskmiselt üks klient sulle tulu toob); kliendi omandamise kulu (Customer Acquisition Cost – keskmine kulu, et saada üks uus klient läbi turundustegevuste).

KPI-de seadmisel vali välja need mõõdikud, mis kõige otsesemalt näitavad edu just sinu eesmärgi täitumisel. Kui fookus on brändi tuntuse tõstmisel, võivad olulisimad KPI-d olla reach ja engagement, mitte niivõrd kohe müük. Kui fookus on müügil, on esiplaanil konversioonimäär ja müügitulu. Samuti tasub KPI-d sõnastada nii, et meeskond neist ühtmoodi aru saaks ja nendega samastuks – näiteks “saada kuus 50 uut päringut” on konkreetsem ja motiveerivam kui abstraktne “tõsta konversioonimäära”.

Mõõtmine ja analüüs kui pidev protsess: Kui KPI-d paigas, tuleb jälgida neid järjepidevalt. Sea endale näiteks iganädalane või -kuine rutiin, et vaatad üle põhinäitajad (kasuta selleks dashboard’e või automaatseid raporteid, mida tööriistad pakuvad). Oluline on siin trendide jälgimine – üksik kõikumine ühes kuus ei pruugi midagi tähendada, aga pikema perioodi trend annab aimu, kas liigud õiges suunas. Kui mõni näitaja jääb eesmärgist maha, on aeg analüüsida “miks?”. Näiteks: sotsiaalmeedia kaasatus on langenud – kas sisu polnud sel kuul nii huvitav, kas postituste sagedus langes või muutis platvorm algoritmi? Või e-poe konversioonimäär on tõusnud – mis muutus (uus kampaania, parem hinnastamine, lihtsustatud ostuprotsess?) ja kuidas seda edu korrata?

KPI-de analüüs võimaldab strateegiat kohandada. Turundus ei ole “üks kord lukku ja valmis” asi – see on pidev optimeerimine. Julge teha andmetel põhinevaid muudatusi: lõpetada tegevusi, mis ei tööta, ja panna rohkem rõhku sellele, mis toob tulemusi. Nii muutub su turundus ajas aina tõhusamaks. Kodulehe optimeerimine: põhjalik juhend algajatele ja edasijõudnutele.

Levinumad vead turundusstrateegias ja kuidas neid vältida

Isegi parimad meist teevad vigu, ent turundusstrateegia puhul võivad teatud levinud vead ettevõtmisele kalliks maksma minna. Hea uudis on, et olles neist teadlik, saab neid ennetada. Siin on mõned tüüpilised komistuskivid ja nipid, kuidas neist hoiduda:

• Puudub selge strateegia: üllatavalt sageli tormatakse turunduses tegutsema ilma kindla plaanita – tehakse “midagi Facebooki” ja “natuke kodulehel”, kuid suurt pilti ei ole. Selline lähenemine toob harva edu. Kuidas vältida: võta aega strateegia loomiseks enne suuremate kampaaniate alustamist. Pane kirja oma sihtrühm, sõnum, kanalid ja eesmärgid. Isegi lühike kirjalik strateegiadokument on parem kui üldse mitte midagi. See aitab sul igal hetkel kontrollida, kas mingi tegevus sobib suuremasse plaani või on lihtsalt moeröögatus.

• Ebaselgelt määratletud sihtrühm: turundus, mis püüab meeldida “kõigile”, jääb paratamatult lahjaks. Kui sa ei tea täpselt, kellele räägid, on ka su kampaaniate sõnumi teravus kadunud. Kuidas vältida: tee kodutöö oma sihtrühma osas. Kasuta andmeid (näiteks Google Analyticsi demograafia- ja huvide raporteid, sotsiaalmeedia statistikat) ja otsesuhtlust klientidega, et mõista, kes on su publiku tuum. Koosta ostupersoonad ja hoia neid turundust tehes silme ees – kirjuta või loo sisu alati mõeldes konkreetsele persoonale ja tema vajadustele.

• Liiga paljud kanalid korraga: FOMO (fear of missing out) kimbutab ka turundajaid – kardetakse, et kui meid pole igal platvormil, jääme millestki ilma. Tulemuseks üritatakse olla aktiivne igal pool: Facebook, Instagram, Twitter, TikTok, LinkedIn, YouTube, e-post, blogi… Paraku venivad piiratud ressursid siis nii õhukeseks, et ükski kanal ei saa vajalikku tähelepanu. Kuidas vältida: parem vali alguses vähem kanaleid, aga tee nendes asja hästi. Uuri, kus on sinu sihtrühm kõige aktiivsem ja millist meediat nad eelistavad. Pane põhifookus 1–3 kanalile ja alles siis, kui seal süsteem toimib, laienda haaret. Ka suurfirmad alustavad sageli ühest-kahest kanalist ja kasvatavad portfelli järk-järgult – sa ei pea tegema kõike korraga.

• Järjepidevuse puudumine sisus: entusiasmiga alustatakse blogi või sotsiaalmeedia kontot, aga paari kuu pärast on ideed otsas või tekivad muud kiiremad tööd ning kanal jääb soiku. Seisnud blogi või harva uuenev Facebook annab brändist hooletu mulje ja kaotab kogutud jälgijad. Kuidas vältida: ole realistlik planeerides sisuloome mahtu. Parem postita harvem, aga regulaarselt (nt üks artikkel kuus kindlal kuupäeval) kui alguses nädal aega iga päev ja siis pool aastat mitte midagi. Kasuta sisukalendrit ning ajasta postitused ette, et hooletushetked ei mõjutaks väljaminevat sisu. Võid kaasata ka vabakutselisi kirjutajaid või kasutada meeskonna ühispanust, et koormus jaguneks.

• Ainult müügile keskenduv kommunikatsioon: kui iga sotsiaalmeedia postitus või uudiskiri on üksnes “osta-osta-osta” või “meie oleme parimad, tule kohe kliendiks” stiilis, siis kuulajad tüdivad peagi. Inimesed ei taha, et neile pidevalt midagi pähe määrida püütakse. Kuidas vältida: jälgi reeglit 80/20 – umbes 80% sinu sisust peaks andma väärtust (meelelahutus, hariv info, kasulikud nipid) ja ainult 20% (või vähem) otse reklaamima. Näiteks kui pead Facebooki lehte, jaga seal lisaks oma pakkumistele ka huvitavaid fakte valdkonnast, pilguheitusid telgitagustesse, klientide edulugusid, meeme kui need sobivad su brändiga. Sama uudiskirjaga: iga kiri ei pea olema sooduskood – vahel võib saata ka lihtsalt kasulikke nõuandeid. Nii kasvatad brändi mainet ja inimeste usaldust. Kui siis midagi pakud, ollakse altim positiivselt reageerima.

• Analüüsi unarusse jätmine: turundusmaailma ilu on see, et meil on andmed – aga nendest pole kasu, kui me neid ei kasuta. Levinud viga on teha kampaania ära, tunda kergendust… ja mitte vaadata enam tagasi, kuidas tegelikult läks. Nii ei õpita ega parandata järgmiseks korraks midagi. Kuidas vältida: integreeri analüüs oma rutiini. Pärast iga olulisemat kampaaniat tee “post-mortem” ehk kokkuvõte: vaata KPI-d üle, mis läks hästi, mis mitte, mida teeks järgmisel korral teisiti. Ka jooksvalt hoia põhinumbritel silm peal. Sea Analyticsis või raportitööriistas endale juhtpaneel (dashboard), kust näed ühe pilguga olulisi näitajaid. Kui märkad suuri kõrvalekaldeid (näiteks veebiliiklus kukkus järsult), reageeri kohe – otsi põhjus (kas tehniline viga, katkine reklaamlink, konkurendi uus kampaania?) ja tegutse. Analüüs on nagu auto armatuurlaud: kui sa seda eirad, võid “mootoririkke” liiga hilja avastada.

• Turundussõnumi ebajärjepidevus: bränd, kes igas kanalis räägib eri juttu või kelle visuaalne stiil hüppab seinast seina, tekitab segadust. Näiteks kui kodulehe toon on pigem viisakas ja ametlik, aga Instagramis visatakse ainult puusalt nalja, võib klient mõelda, kumb teist õige on. Kuidas vältida: pane paika brändiraamat või vähemalt põhijuhised: mis on meie tooni- ja stiil (kas pöördume kliendi poole sina- või teie-vormis, kas oleme humoorikad või akadeemilised, milliseid värve ja fonte alati kasutame, mis on põhisõnumid mida rõhutame). Jaga seda tiimiga ja partneritega. Loomulikult võib kanaliti stiil veidi varieeruda (LinkedInis ametlikum, Instagramis vabam), aga põhiväärtused ja -sõnum peaksid jääma samaks. See ühtsus kasvatab brändi tuntust – kliendil tekib tunne, et ta tunneb sind.

Neid vigu vältides oled juba suure sammu võrra lähemal turundusstrateegiale, mis tõesti töötab. Ja kui ka eksid, pole hullu – tähtis on kiiresti õppida ja kurssi korrigeerida. Digiturunduse võlu on ka see, et peaaegu kõike saab parandada või uuesti proovida.

Lühikesed praktilised näited (Eesti ja rahvusvaheline)

Teooria kõrval on alati õpetlik näha ka reaalset elu. Vaatleme kahte lühikest näidet – ühe Eestist ja teise mujalt maailmast – mis illustreerivad, kuidas läbimõeldud turundusstrateegia võib tuua silmapaistvaid tulemusi.

Eesti näide: Silen Space vallutab sotsiaalmeedia abil maailma

Silen Space on Eesti ettevõte, mis toodab ratastel liigutatavaid helikindlaid kontoribokse (et saaks avatud kontoris privaatselt telefoni- või nõupidamisi pidada). Turule tulles oli nende eesmärk leida edasimüüjad erinevates riikides ja tutvustada oma innovaatilist toodet võimalikult laiale sihtrühmale. Koostöös digiturundusagentuuriga töötati välja strateegia, kus kandev roll oli sotsiaalmeedial. Silen lõi professionaalsed kontod Facebookis, Instagramis ja LinkedInis ning hakkas järjekindlalt tootma sisu, mis näitas nende toodete kasu ettevõtetele – näiteks postitati videoid ja pilte sellest, kuidas Sileni heliboksid aitavad töötajatel keskenduda ning lisavad kontorisse paindlikkust. Samal ajal kasutati nutikalt tasulist reklaami: enne rahvusvahelistel messidel osalemist suunati LinkedInis reklaame potentsiaalsetele partneritele, kutsudes neid Sileni messiboksi; messi toimumise ajal kuvati messikeskuse ümbruses viibivatele sihtrühma inimestele Facebooki ja Instagrami reklaame, mis kutsusid messiboksi külastama. Tänu sellisele strateegilisele lähenemisele ja sisule, mis inimesi kõnetas, õnnestus Silen Space’il lausa vähem kui aastaga leida edasimüüjad 23 riigis. Nende tegevjuht on öelnud, et sotsiaalmeedia strateegiline kasutamine kiirendas oluliselt uutele turgudele laienemist – uutest kontaktidest puudust ei tulnud, kuna brändi kohta liikus pidevalt värske ja veenev info. See on hea näide, kuidas ka suhteliselt piiratud turunduseelarvega Eesti ettevõte saab globaalselt edu saavutada, kui kanali- ja sõnumivalik on paigas ning tegutsetakse järjepidevalt.

Rahvusvaheline näide: Dollar Shave Clubi viraalne turundusstrateegia

Dollar Shave Club on USA idufirma, mis näitas, kui võimas võib olla loominguline turundusstrateegia internetis. 2012. aastal sisenesid nad pealtnäha küllastunud turule – meeste habemeajamistarbed – aga tegid seda täiesti uudse nurga alt. Nende ärimudel oli pakkuda meestele žiletiterasid tellimuspõhiselt (igakuise kojukandega) murdosa hinnaga võrreldes suurte brändidega. Turundusstrateegia keskmes oli humoorikas viirusturunduse video, kus asutaja ise jutustas muheda otsekohesusega, miks nende žiletid “on lihtsalt paganama head”. Video tootmine oli odav (umbes 4500 dollarit) ja see pandi üles YouTube’i. Mis juhtus, oli turundusajaloo üks legendaarsemaid edulugusid: video muutus paari päevaga viraalseks, kogudes miljoneid vaatamisi. Ettevõtte veebileht lausa kukkus suure huvi tõttu kokku ning kui see järgmisel päeval taas tööle saadi, oli neil praktiliselt üleöö 12 000 uut tellijat oma $1 kuus habemeajamisteenusele. Inimesed jagasid videot massiliselt, sest see oli lõbus ja samas tabas täpselt tarbija valupunkti (kallis ja tülikas žiletihange). Dollar Shave Club toetas viraalset edu targalt ka järgnevatel aastatel – nende brändi hääl jäi humoorikaks ja otsekoheseks igas kanalis, olgu see e-kiri või sotsiaalmeedia postitus. Tulemus? Viie aastaga kasvas ettevõte sedavõrd, et Unilever ostis Dollar Shave Clubi enam kui 1 miljardi dollari eest. See näide kinnitab, et õige sõnum (selge väärtuspakkumine – odav ja mugav lahendus), õigel kujul (meeldejääv video) ja õiges kanalis (YouTube + sotsiaalmeedia jagamine) võib isegi väikese eelarvega väikefirma tõsta lühikese ajaga mängijaks suurte seas.

Kokkuvõte

“Turundusstrateegia” pole pelgalt moesõna, vaid eduka turunduse vundament – eriti online-maailmas, kus võimalused on lõputud, kuid tähelepanu hajub kiirelt. Hästi koostatud turundusstrateegia aitab sul hoida fookust: tead, mida öelda, kellele, kus ja miks. Sellises strateegilises raamistikus muutuvad ka igapäevased turundustegevused eesmärgipärasemaks ja tulemuslikumaks. Ära unusta, et iga strateegia on elav dokument: planeeri, vii ellu, mõõda tulemusi ning kohanda vastavalt sellele, mis töötab ja mis mitte. Digiturundus pakub suurepärast võimalust pidevaks õppimiseks – kasuta seda ära. Lõpuks võid olla kindel, et kui tunned oma sihtrühma, pakud neile väärtuslikku sisu, valid õiged kanalid ja tööriistad ning mõõdad nutikalt tulemusi, on sinu turundusstrateegia õigel teel. Ja just sellest sünnibki pikaajaline kasv ning edu, millest iga ettevõte unistab.