Kuidas leida oma kirg?

Autor | märts 19, 2019 | Mindset

Kuidas leida oma kirg on küsimus, mida me kõik küsime iseendalt, mõni rohkem mõni vähem. Isegi siis kui lause “leia oma kirg” käib sulle vastukarva, siis ei pääse sa selle küsimusega kokkupuutumisest mitte mingit moodi.

Me näeme enda ümber iga päev inimesi, kes on leidnud oma tõelise kutsumuse või elu mõtte ning meis tekib tunne, et me tahaks samuti sellist tunnet kogeda. Me tahame ennast tunda sama kirglikult millegi suhtes.

kire definitsioon

Kahjuks enamus, mis me kire kohta kuuleme kõlab pealiskaudse ja kättesaamatuna. Tavaliselt kaldume me kire leidmise teemast kõrvale heidutava tundega, et mõned inimesed lihtsalt on selle leidnud ning ülejäänud meist peavad leppima sellega, et nad pole selleks loodud.

Kuid palju uuringuid psühholoogias on näidanud, et kirg on tegelikult midagi, mida me kõik võime õppida ära tundma ja arendada enda jaoks välja.

Ülejäänud artiklis räägime sellest, kuidas tänapäevased uuringud psühholoogias defineerivad kire.

Lisaks pakume välja mitmeid praktilisi küsimusi mida sa võid endalt küsida, et aidata sul oma kirge identifitseerida ja välja arendada.

Mida tähendab kirg?

Psühholoog ja teadlane Robert Vallerand on teinud oma elu tööks õppida kire psühholoogiat.

Pärast aastakümnete pikkuseid uurimistöid ja tuhandete “kire leidnud” inimeste uurimist, on Vallerand jõudnud järgnevale kokkuvõttele:

Kirg on tugev kalduvus tegevuse suunas, millel on kolm omadust:

  1. See on midagi, mida me naudime.
  2. See on midagi, mida me väärtustame.
  3. See on midagi, millele me võime end pühendada.

Lisaks neile kolmele punktile, pakub ta välja veel kahte tähtsat ideed kire kohta:

  • Kirg on peaaegu alati seotud identiteediga.
  • Kõige kirglikumad inimesed on loomuomaselt motiveeritud oma kirgede suunas

Allpool võid leida mõned küsimused, mis on inspireeritud Vallerandi uurimistöödest, mis aitavad sul teha selgeks, mis tüüpi tegevused on suurema kire potentsiaaliga.

KÜSIMUS nr. 1:

Kas sellel tegevusel on suur potentsiaal positiivseks täienemiseks?

Vallerandi uurimistöö kire kohta väidab, et esimene oluline kriteerium selle kohta, mis tüüpi tegevus võrdub kirega on nauditav tegevus.

Tundub üsna ilmselge?

Ilmselt aitab kui seda küsimust täpsustada mõeldes rohkem naudingu peale positiivse täiendamise seisukohalt.

Asjad, mida me naudime kipuvad olema tegevused, mis täiendavad meid positiivselt.

Me naudime jäätise söömist, sest see on külm kuid samas mõnus kombinatsioon suhkrust ja rasvast, mis paneb meie aju naudingu keskuse põlema kui säraküünla.

Kuigi nauding on üks positiivse täiendamise väljendus, siis positiivne tugi on palju enamat kui ainult nauding.

Võtame näiteks selle sama näite jäätisest. Kuigi hetkeline nauding jäätise söömisest annab meile positiivse toengu, siis pole see tegevus tegelikult väga kõrge positiivse toe potentsiaaliga, sest pärast esimest ampsu ei muutu asjad järjest paremaks, kuigi tegu on maitsva naudinguga.

Selleks ajaks, kui me oleme jõudnud jäätisetopsi põhjani, siis ampsame me ka need viimased ampsud ära, sest me ei taha panna suure jäätisetopsi tühjana külmikusse tagasi ainult paari lusikatäie jäätisega. Sööme ikka need viimased ampsud ka ära, sest aju on naudinguhaardes. Nauding on küll positiivne aga väga väikse positiivse arengu potentsiaaliga.

Teine viis selle fenomeni käsitlemiseks on see, et jäätise söömine on madala küllustunde piirtasemega, mis tähendab, et me jõuame küllustundeni väga kiiresti ning me ei saa sellest rohkem naudingut.

Jäätise valmistamisel on palju suurem kirgliku tegevuse potentsiaal tänu selle kõrgele küllustunde piirtasemele:

  • Niikaua kui meil õnnestub jäätise tootmine, siis lõpetame me alati jäätist süües. Mis tähendab, et meil ei lähe halvemini.
  • Kuid lisaks naudingule, mida me saame jäätisest, saame me samuti naudingut lihtsalt millegi tegemisest. Seda kutsuvad psühholoogid meisterlikkuse tundeks või enesetõhususe/eneseteostuse tundeks, mis annab väga positiivselt tuge kire arengule.
  • Kui me hoolime oma tervise eest, siis ilmselt jagame me oma maitsvat kodus valmistatud jäätist ka teistega. Ja see jagamine viib veelgi positiivsema täienemiseni, sest me oleme teinud midagi head ja kui jäätis on vähegi maitsev, siis ilmselt saame me kiidusõnu ja positiivset tagasisidet inimestelt, kellega me oleme seda jaganud.
  • Kord, kui me hakkame jäätist regulaarsemalt valmistama, otsime me uusi maitseid ja retsepte mida proovida, ja me võime väga lihtsalt lõpetada Facebooki grupis, Instagrammis või Pinteresti kontoga või mõne muu jäätise valmistajate grupiga. See annab intellektuaalset stimulatsiooni ja sotsiaalset ühendust, mis on mõlemad väga positiivselt täiendavad.

Jäätise valmistamisel on palju kõrgem positiivne täiendamise potentsiaal kui lihtsalt jäätise söömine, sest see hõlmab mitmeid võimalikke positiivse täiendamise tüüpe ja allikaid.

Samuti kipub see looma uusi ideid ja tegevusi. Mida rohkem sa sellesse investeerid, seda enam lood sa endale tugeva positiivse täiendamise mõjuringi.

Seega, kui sa mõtled tehtava tegevuse kire potentsiaalile, siis küsi endalt:

Kuidas see tegevus sind positiivselt sinu kire leidmisel täiendab?

KÜSIMUS nr. 2:

Kas see tegevus aitab mul selgitada ja täpsustada minu enda väärtusi?

Vallerandi teine kirgliku tegevuse omadus on isiklik tähtsus. Minu jaoks tähendab see tegevuste peale mõtlemine seoses sellega, kuidas nad seostuvad meie väärtustega.

Kui me otsime kõrge kire potentsiaaliga tegevust, siis loomulikult ei taha me valida midagi, mis oleks vastuolus meie väärtustega. Kui sa oled kirglik loomaõiguste teemal, siis pole ilmselt uluki jaht sinu jaoks hea valik.

Kuid veelgi olulisem idee siin on lisaks väärtustega vastuolus tegevuste vältimisele nende tegevuste otsimine, mis toetavad meie väärtuseid ja aitavad meil neid selgitada ja täpsustada.

Oletades, et keskkonnateadlikkus ja looduse hindamine on sinu südamele lähedased ning sulle meeldib matkamine ja aeg ajalt vabatahtlik tegevus loodusparkides.

Mis siis kui sa alustaksid uudiskirja ja paneksid kokku väikese kodulehe kohalike matkade ja looduses vabatahtlike tegevustega selle asemel, et tegeleda matkamisega kui kõrval projektina?

Mitte ainult ei võtaks sa osa tegevusest, mis toetaks ja ei oleks sinu enda väärtustega vastuolus, kuid uurimistööga tegelemine ja matkamise ja keskkonnateadlikkusega seotud kogemuste ning ideede jagamine võib aidata sul õppida rohkem selle teema kohta sattudes kokku teiste inimeste arusaamadega, meetoditega jne.

Kuid mis siis, kui mul pole midagi, millest ma tõesti hooliks nagu näiteks keskkonnateadlikkus…?

Kui sul on raskusi selgitada väärtusi, millest sa tõesti hooliks, siis küsi endalt:

  • Mis paneb sind särama ja alati kaasarääkima?
  • Millised teemad või ideed kipuvad sind häirima või isegi vihastavad sind?

Kui sa ei suuda ise nendele küsimustele vastuseid leida, siis küsi mõne sõbra või pereliikme käest, sest nad tunnevad sind hästi ja võivad aidata sul avastada need väärtused enda jaoks.

KÜSIMUS nr. 3:

Kas see tegevus on logistiliselt teostatav?

Vallerandi kolmas kirgliku tegevuse punkt on see, et kirglik tegevus on midagi, millesse me võime investeerida märkimisväärsel hulgal aega ja energiat.

See on üsna pragmaatiline ja arusaadav. Kaalutledes tegevusi, millel on kõrge kire potentsiaal, siis tee kindlaks et sul on vajalik aeg, energia ja finantsid, et seda püüelda võttes arvesse sinu hetkelist olukorda või elufaasi.

Sageli satume me nii elevusse mingi uue idee kohta, et me pühendame end sellesse täielikult, ainult mõistmaks, et see on vastuvõetamatu meie hetkelises olukorras.

Näiteks: Kui sa oled vaene ülikooli lõpetaja suure võlakoormaga, vähese sissetulekuga ja lõputööga, mida tuleb järgmisel aastal kaitsta, siis ilmselt tahad sa valida midagi, mis on tagasihoidlikum või minimaalne pühendumuse, energia ja raha suhtes.

Ütleme näiteks, et see oletuslik lõpetaja on alati tahtnud lennukeid juhtida.

Lennundusklasside võtmine võib olla veidi ebarealistlik võttes arvesse tema rahapuudust ja ülikooli aja/energia piiranguid.

Kuid nad võivad näiteks teha vabatahtlikuna tööd lennundusmuuseumis kaks korda kuus ja anda muuseumituure; või alustada mudellennukite ehitamise ringides käimist oma linnas; või luua Pinteresti konto mis kogub ja postitab II Maailmasõja vanu pilte hävitajalennukitest…

Kokkuvõtlikult: Tee kindlaks, et tegevus on logistiliselt teostatav võttes arvesse sinu hetkeolukorra piiranguid.

KÜSIMUS nr. 4:

Kas see tegevus võib olla jaotatud järjepidevateks rutiinideks?

Mu nõuanne esimesele kolmele küsimusele põhines Vallerandi kolmele kirgliku tegevuse omadusele: nauding, väärtused ja pühendumus.

Neljas küsimus on seotud Vallerandi väitega, et kirg kipub olema seotud meie identiteediga. Loomulikult on küsimus number 2 oluline osa sellest – tegevuse valimine, mis joondub ja aitab meil oma väärtusi täpsustada on oluline, sest väärtused on oluline osa identiteedist.

Kuid lisaks väärtusele, on rutiin sageli tähelepanuta jäetud osa identiteedist. See, millega me regulaarselt tegeleme mängib olulist osa meie eneseteadvusest ja selles, kuidas me enda kohta mõtleme.

Võtame kaks inimest:

  • Toomase kinnisideeks on jooksmine: ta loeb jooksmise ajakirju, tal on kõige uuem ja stiilsem jooksuvarustus ning räägib jooksmisest peaaegu kõigile, keda ta kohtab. Ta jookseb iga päev jõusaalis, kuid tavaliselt ainult 15 minutit kuni ta otsustab alustada kellegagi vestlust jooksmise teemal.
  • Anneli on 52-aastane keemiaõpetaja keskkoolis. Igal hommikul enne tööd paneb ta oma jooksujalatsid jalga ja läheb 5 kilomeetrisele jooksule oma kodu lähedal asuvatel radadel. Ta räägib sellest harva. Kuid ta on käinud jooksmas iga päev 25 aastat järjest.

Kumba inimest sa kutsuksid jooksjaks?

Kuigi väärtused on oluline osa identiteedist, siis järjepidev käitumine või rutiin on sama oluline, kui mitte olulisem.

Kire leidmise tähendab otsida tegevust, mida võib üsna lihtsalt rutiiniks muuta – midagi, mida sa võid teha järjepidevalt.

Kui see on võimalik, siis on palju suurem tõenäosus, et see saab osaks sinu identiteedist.

Kujuta ette, et sa oled huvitatud ja hoolid väga reisimisest ning tutvumisest uute kohtade, inimeste ja kultuuridega. Paljudele meist on keeruline lihtsalt kätte võtta ja reisida, isegi poolregulaarselt. Mitmetel põhjustel pole enamusel meist võimalik lihtsalt lennuki peale hüpata ja avastada uusi riike iga paari nädala tagant.

Rutiinid on sageli tähelepanuta jäetud osa identiteedist.

Samas jällegi on see ainult tõsi, kui sa sead piirangu reisimise ideest ainult välismaale. Mis oleks, kui sa mõtleksid reisimise peale kui kohalikust tegevusest?

Mis oleks kui sa valiks iga paari nädala tagant teatud naabruskonna oma linnas ja lähed sinna jalutuskäigule, millele järgneb õhtusöök restoranis, kus sa pole kunagi käinud? Seejärel võid koju jõudes kirjutada lühikese blogi postituse “kohalikust reisiseiklusest”.

Kuna siin mitmeid kordi juba räägitud blogimisest ja kodulehe alustamisest, siis ettevõtlikumale inimesele soovitan seda lugemist:

https://veebihai.ee/tasuta-kodulehe-tegemine-wordpress/

Kindlasti on artiklis kirjutatu rakendamine kõrge positiivse täienemise potentsiaaliga.

Mõte seisneb selles, et kui sa mõtled tegevuste peale, mille kohta võid muutuda tõeliselt kirglikuks, siis proovi nende peale mõelda loominguliselt rutiinide ja väikeste harjumuste suhtes, mida sul on võimalik teha regulaarselt. See tähendab, et sellel tegevusel on suurem tõenäosus saada suuremaks osaks sinu identiteedist ja seega midagi, mille üle sa võid tunda järjepidevalt kirglikult.

KÜSIMUS nr. #5:

Kas see tegevus on oma olemuselt motiveeriv?

Vallerandi uuringud on näidanud, et üleüldiselt, kuigi kirglikke tegevusi võib teha lihtsalt niisama või mõnel välisel põhjusel, siis esiti nimetatud põhjus kipub viima parimate tulemusteni.

Olemuslikult motiveeriv tegevus on midagi, mida me võime nautida niisama:

  • Merilin ei ehita mudellaevu selleks, et võita Aasta Mudellaevade Meistri tiitlit; ta ehitab mudellaevu, sest ta naudib keerukate ja elutruude mudelite ehitamist.

Samas välispidiselt motiveeriv tegevus on midagi, mida me teeme, sest see viib meid millegi muuni:

  • Siret müüb kindlustust, sest see viib palgatšekini, mis tähendab, et ta võib oma pere eest hoolt kanda, mitte sellepärast, et ta naudib seda.

Mis puutub kire leidmisesse, siis proovi otsida tegevust, mis on peamiselt olemuslikult motiveeriv – midagi, mida sa naudid niisama. Kui see juhtub olema välispidiselt motiveeriv, siis veelgi parem!

Siin üks hea eesti keelne artikkel motivatsiooni leidmisest.

Hea test selle jaoks on kujutada ette end mitu kuud tulevikku, pärast tegevuse lasutmasit, millel on sinu arvates hea kire potentsiaal.

Seejärel kujuta ette, et järsku kõik välispidiselt motiveerivad eelised kaovad ja sulle on jäänud alles ainult tegevus ise ja mis iganes rahuldus sa sellest saad.

Kas sa jätkaks seda tegevust?

Lisaküsimus nr. #6:

Kas see tegevus on midagi, milles ma võin hästi valdada?

Cal Newport väidab oma suurepärases raamatus “So Good They Can’t Ignore You, et oma kire leidmine või avastamine on põhimõtteliselt aja raiskamine, sest enamus meist ei ole sündinud kirega, mida saaks avastada.

Selle asemel väidab ta, et me peaksime proovima kirge arendada leides tegevusi, milles meil on võimalik arendada kõrged oskused, kompetentsus ja ekspertiis. Teisisõnu, ta väidab et:

Kirg on meisterlikkuse tulemus.

Loomulikult mõnes mõttes tekitab see küsimuse – kuidas ma tean, millised tegevused on väärt meisterlikkuse nimel püüdlemist?

Siin soovitan ma sul jälle mõelda esimese viie küsimuse peale.

Hoolimata sellest kas sul on võimalik kirge leida või pead selle üles ehitama, loomulikult hõlmab see protsess nii saamast aru oma enda kaasasündinud kalduvustest ja eeldustest (küsimused 1-5) ning samuti ka kire kultiveerimise ja arendamise nimel töötamist, mis toetaks neid loomulikke eelistusi.

Dialektika avastamise ja kultiveerimise vahel balansseerimine annab meile kõige paremad šansid päris kire leidmiseks.

Kire leidmise kokkuvõte ja võtmepunktid

Siin on 5 küsimust, mida võid endalt küsida iga tegevuse kohta, et teha kindlaks, kas see on midagi, millest sa võid saada tõeliselt kirglikuks, pluss kuues lisaküsimus:

  1. Kas see tegevus sisaldab erinevaid naudingu ja positiivse täiendamise vorme?
  2. Kas see tegevus aitab mul saada paremini aru minu väärtustest ja rikastada neid?
  3. Kas see tegevus on logistiliselt teostatav võttes arvesse mu hetkeolukorda ja keskkonda?
  4. Kas seda tegevust võib jaotada järjepidevateks rutiinideks?
  5. Kas see tegevus on olemuslikult motiveeriv?
  6. Kas see tegevus on midagi, milles ma võin saavutada meisterlikkuse?
Indrek Eenmaa
Veebihai asutaja, autor. ❤️ WordPress. Vastutan Veebihai kvaliteedi eest. Minuga võib otse ühendust võtta indrek ät veebihai punkt ee
Jagamist