Kasumiaruanne – mis see on ja kuidas seda kasutada?

Kasumiaruanne on iga ettevõtte jaoks üks tähtsamaid finantsaruandeid. See annab ülevaate, kas ettevõte teenis aruandeperioodil kasumit või kahjumit, ning aitab mõista, kuidas selline tulemus saavutati. Alljärgnevalt selgitame mis on kasumiaruanne ja miks see oluline on, vaatleme kasumiaruande ülesehitust ja peamisi komponente, anname nõu, kuidas kasumiaruannet lugeda ja tõlgendada (sh algajatele), ning arutame, kuidas kasumiaruande tähtsus võib erineda eri sektorites (näiteks e-kaubanduses, teenusettevõtetes, tootmisettevõtetes, startup’ides ja B2B firmas). Samuti käsitleme, millist rolli mängib kasumiaruanne investeerimisotsustes ja finantsanalüüsis, toome välja levinumad vead kasumiaruande kasutamisel ning selgitame kasumiaruande seoseid bilansi ja rahavoogude aruandega. Artikkel on mõeldud laiale ärihuviliste ringile – alustavatele ettevõtjatele, investoritele, raamatupidajatele ja ettevõtete juhtidele.

Mis on kasumiaruanne ja miks see oluline on?

Kasumiaruanne (ehk tulude ja kulude aruanne) on finantsaruanne, mis kajastab ettevõtte tulusid, kulusid ja kasumit kindla ajaperioodi jooksul (näiteks kuu, kvartal või aasta). Lihtsustatult näitab kasumiaruanne, kas ettevõtte tegevus oli antud perioodil kasumlik või kahjumlik. Kasumiaruanne on üks kolmest peamisest finantsaruandest (kõrvuti bilansi ja rahavoogude aruandega) ning selle eesmärk on anda ülevaade ettevõtte majandustegevuse tulemustest. Sageli kasutatakse kasumiaruande kohta ka ingliskeelseid nimetusi Income Statement või Profit and Loss Statement.

Kasumiaruande olulisust ei saa alahinnata – see on hädavajalik infotööriist nii firma juhtidele, omanikele kui ka välistele huvigruppidele. Siin on peamised põhjused, miks kasumiaruanne on oluline:

• Ettevõtte tulemuslikkuse mõõdik: kasumiaruanne näitab otseselt, kas ettevõte töötab kasumiga või kahjumiga ning kas teenitud tulud katavad kulud. See on kiire indikaator ettevõtte tervisest – positiivne puhaskasum viitab üldjuhul edukale perioodile, negatiivne kasum (kahjum) aga võimalikule probleemile.

• Juhtimisotsuste alus: juhtkond kasutab kasumiaruandes sisalduvat infot otsuste tegemiseks. Näiteks aitavad tulude-kulude andmed hinnata, milliseid kulutusi on vaja kärpida või milliste toodete/teenuste müüki suurendada. Kasumiaruannet võrreldakse sageli eelarve ja varasemate perioodidega, et teha strateegilisi otsuseid (investeerida, laieneda, kulusid kokku hoida jms).

• Investorite ja laenuandjate huviobjekt: investorid, analüütikud ja pangad vaatavad ettevõtte kasumiaruannet, et hinnata firma kasumlikkust ja finantsstabiilsust. Püsivalt tugev kasumiaruanne (stabiilselt kasvav kasum, tulu ja kasumimarginaalid) võib meelitada investoreid ning parandada laenutingimusi. Enne raha paigutamist soovib investor näha, kas ettevõtte äritegevus on tulus.

• Seaduslik nõue: Eestis peavad kõik juriidilised isikud koostama kasumiaruande osana oma majandusaasta aruandest. See tähendab, et ametlikus aruandluses tuleb igal aastal esitada kasumiaruanne, mis vastab kehtestatud nõuetele. See tagab aruannete võrreldavuse ja usaldusväärsuse.

• Maksude ja aruandluse alus: korrektselt koostatud kasumiaruanne lihtsustab oluliselt maksude deklareerimist. Kuna seal on detailselt kirjas ettevõtte tulud ja kulud, on seda aluseks võttes hõlpsam arvutada maksustatavat tulu ning esitada täpseid maksudeklaratsioone. Samuti annavad perioodilised kasumiaruanded (nt kuude lõikes) ettevõtjale kiire ülevaate, kuidas äri edeneb, võimaldades vajadusel kiiresti reageerida.

Kasumiaruanne on ettevõtte kasumlikkuse peegel. Selle põhjal saab vastata küsimustele: Kui palju tulu ettevõte teenis? Millised olid kulud? Kas tulemuseks oli kasum või kahjum? Lihtsas vormis kehtib alati valem Kasum = Tulud – Kulud. Järgnevates osades uurime lähemalt, millest kasumiaruanne täpselt koosneb ja kuidas seda infot praktiliselt kasutada.

Kasumiaruande ülesehitus ja peamised komponendid

Kasumiaruanne koosneb kindlatest tulude ja kulude kategooriatest, mis on tavaliselt paigutatud loogilisse järjekorda, et näidata kuidas ettevõtte tulu “muutub” kasumiks või kahjumiks. Alljärgnevalt toon välja kasumiaruande põhikomponendid ning selgitame igaühte lühidalt:

• Müügitulu: ettevõtte põhiline tuluallikas, mis teenitakse põhitegevusega (näiteks kaupade müük, teenuste osutamine). Müügitulu on kasumiaruande ülemine rida ehk top-line, mis näitab kogu perioodi käivet. Näide: kui jaemüügi ettevõte müüb perioodi jooksul kaupu 100 000 € eest, on müügitulu 100 000 €.

• Müüdud kaupade kulu (COGS): otsesed kulud, mis on seotud müüdud toodete või teenuste valmistamise ja soetamisega. Selles real kajastatakse näiteks tootmisettevõttel tooraine ja tootmise kulud või kaubandusettevõttel sisse ostetud kaupade maksumus. Müüdud kaupade kulu lahutatakse müügitulust, et leida brutokasum. Jätkates eelmist näidet: kui kaupade soetamise kulu oli 60 000 €, siis müüdud kaupade kulu = 60 000 €.

• Brutokasum: müügitulu miinus müüdud kaupade kulu. See näitab, kui palju jääb ettevõttele raha alles pärast otseste tootmis- või müügikulude katmist. Brutokasum on oluline, kuna sellest peab ettevõte katma veel ülejäänud tegevuskulud. Näiteks müügitulu 100 000 € ja müüdud kaupade kulu 60 000 € annavad brutokasumiks 40 000 €.

• Tegevuskulud (müügi-, üld- ja halduskulud): kulud, mis on seotud ettevõtte igapäevase äritegevuse ülalhoidmisega, aga ei kuulu otseselt konkreetse toote valmistamise kulu hulka. Siia kuuluvad muuhulgas tööjõukulud (palgad, sotsiaalmaksud), kontorikulud (üüri- ja kommunaalkulud, kontoritarbed, sidekulud), turundus- ja müügikulud (reklaam, müügikomisjonitasud) ning üldhalduskulud (juhtkonna palgad, raamatupidamine, juriidilised kulud jms). Tegevuskulud arvatakse maha brutokasumist.

• Ärikasum (tegevustulemus): brutokasum miinus tegevuskulud annab ärikasumi. Ärikasum (inglise keeles Operating Profit või EBIT – Earnings Before Interest and Taxes) näitab, kui palju kasumit teenis ettevõte põhitegevuse tulemusena enne finantskulude ja maksude arvestamist. See on oluline näitaja ettevõtte püsiva tulususe hindamiseks. Kui brutokasumiks oli 40 000 € ja tegevuskulud kokku 20 000 €, siis ärikasum on 20 000 €.

• Muud äritulud ja -kulud: Siia alla kuuluvad ettevõtte põhitegevusega otseselt mitte seotud tulud ja kulud. Näiteks võivad muud tulud olla renditulud, dividendid teistelt ettevõtetelt või ühekordsed kasumid (nt põhivara müügist). Muud kulud sisaldavad tihti finantskulusid nagu laenuintressid, samuti erakorralisi kulusid või trahve. Need positsioonid liidetakse või lahutatakse ärikasumist, andes tulemuseks kasumi enne makse.

• Maksueelne kasum ja puhaskasum: kui ettevõttel on laene või muid finantskohustusi, lahutatakse ärikasumist intressikulud (ja liidetakse võimalikud intressitulud). Saadakse maksustamiseelne kasum. Seejärel arvestatakse sellest maha tulumaksu kulu (kui see perioodil tekkis). Tulemusena jõutakse kasumiaruande alumisele reale ehk bottom-line’ile, milleks on aruandeperioodi puhaskasum (ehk netokasum). Puhaskasum näitab, kui palju kasumist jäi ettevõttele alles pärast kõigi kulude – nii tegevuskulude, finantskulude kui ka maksude – mahaarvamist. Näide jätkates: kui ärikasum 20 000 € juures on intressikulud 1 000 € ja maksukulu 5 000 €, siis puhaskasumiks jääb 14 000 €.

Ärikasumi marginaal väärib eraldi väljatoomist peamiste näitajate hulgas. See on suhtarv, mis näitab ärikasumi suhet müügitulusse. Ärikasumi marginaali arvutamiseks jagatakse ärikasum müügituluga ja tulemust väljendatakse protsendina. Näiteks eeltoodud numbrite korral on müügitulu 100 000 € ja ärikasum 20 000 €, seega ärikasumi marginaal = 20 000 / 100 000 = 20%. See tähendab, et iga müügitulu euro kohta jäi ettevõttel 20 senti ärikasumit. Sarnaselt kasutatakse kasumiaruande analüüsis ka brutokasumi marginaali (brutokasum / müügitulu) ja puhaskasumi marginaali (puhaskasum / müügitulu), mis näitavad vastavalt, mitu protsenti müügitulust jääb alles pärast otseste kulude katmist ning lõpptulemusena päris kasumina. Marginaalid aitavad võrrelda ettevõtte kasumlikkust erinevatel perioodidel ja ka teiste ettevõtetega, sõltumata ettevõtte suurusest – protsentuaalne tulemus on objektiivne mõõdupuu efektiivsusele.

Kasumiaruande ülesehitus on loodud nii, et tuleb alustada suurimast tulunumbrist ja liikuda samm-sammult allapoole, lahutades erinevad kulugrupid, kuni jõutakse puhaskasumini. Selline struktuur näitab selgelt, kuidas ettevõtte tulu “muundub” kasumiks ja millised kulud selles protsessis kõige suuremat rolli mängivad.

Kuidas kasumiaruannet lugeda ja tõlgendada (näpunäiteid algajale)

Kasumiaruande lugemine võib esmapilgul tunduda keeruline, kuid seda saab teha üsna lihtsate sammudega. Allpool toome välja mõned praktilised näpunäited, kuidas kasumiaruandest olulisi järeldusi teha – isegi kui oled alles algaja finantsaruannete maailmas:

1. Vaata müügitulu ja brutokasumit: alusta ülevalt – vaata, kui suur on müügitulu ning kui palju sellest jäi alles brutokasumiks. Brutokasum (ja brutokasumi marginaal) näitab ettevõtte põhitegevuse esmast tulusust. Küsi endalt: kas müügitulu on piisav ja kas brutokasumi protsent (müügitulu suhtes) on mõistlik? Näiteks kui brutokasumi marginaal on väga madal (või negatiivne), võib see viidata liiga kõrgetele otsestele kuludele või liiga madalale müügihinnale.

2. Analüüsi tegevuskulusid ja ärikasumit: jälgi, kuhu kaob brutokasumist ülejäänud raha. Vaata tegevuskulude koosseisu – palgad, rendid, turundus jms. Millised kulugrupid on kõige suuremad? Seejärel uuri ärikasumit: kas põhitegevus tervikuna on kasumlik? Kui ärikasum on väga väike või negatiivne, võib see viidata kas liiga suurtele üldkuludele või napile brutokasumile. Algaja saab siinkohal tähelepanu pöörata ka sellele, kuidas ärikasum muutub ajas – võrdle jooksva perioodi ärikasumit eelmiste perioodidega.

3. Arvuta kasumimarginaalid: nagu eelmises osas mainitud, aitavad suhtarvud kasumiaruannet paremini mõista. Brutokasumi marginaal, ärikasumi marginaal ja puhaskasumi marginaal (%) annavad kiire pildi kasumlikkusest. Võrdle neid marginaale varasemate perioodidega või konkurentide omadega. Kui marginaalid paranevad, on ettevõte muutumas efektiivsemaks (teenib igalt müügitulult rohkem kasumit). Kui marginaalid halvenevad, tasub uurida, kas kulud on kasvanud liiga kiirelt või tulud langenud.

4. Võrdle tegelikke tulemusi eelarve ja varasemate perioodidega: kasumiaruanne omandab konteksti, kui kõrvutad numbreid millegi tuttavaga. Võrdle aruandeperioodi tulemusi eelmise aasta sama perioodiga – see näitab kasvu või languse trende. Samuti võrdle tulemusi eelarves planeerituga: kas müügitulu ja kasum vastasid ootustele või tekkisid olulised kõrvalekalded? Näiteks märkad võib-olla, et müügitulu kasvas 10%, kuid puhaskasum vähenes – see vihjab kulude proportsionaalselt kiiremale kasvule.

5. Pööra tähelepanu erakorralistele tuludele ja kuludele: lugedes kasumiaruannet, uuri, kas seal on mingeid ebatavalisi tulusid või kulusid (näiteks ühekordne vara müügist saadud tulu või suur ühekordne kulutus). Need erakorralised kirjed võivad aruande üldpilti oluliselt mõjutada. Algajana tasub need üles leida ja mõista, et korduvad tulud-kulud on firma jätkusuutlikkuse hindamisel olulisemad kui ühekordsed. Kui ettevõte müüs sel kuul maha kinnisvara ja teenis suurt tulu, siis võib küll puhaskasum hüppeliselt kasvada, aga see pole seotud põhitegevuse paremaks muutumisega.

6. Ära unusta suurt pilti: kasumiaruannet tuleks alati vaadata koos teiste finantsaruannetega. Algaja kipub vahel keskenduma ainult kasumile (“kas saime kasumit või mitte?”), aga jäta meelde, et kasum ei võrdu rahaga pangakontol. Võib juhtuda, et kasumiaruandes on näidatud ilus kasum, kuid samal ajal on rahavoogude aruanne negatiivne (raha tegelikult ettevõttest välja voolanud). Seega, tõlgendades kasumiaruannet, mõtle ka likviidsusele ja finantsseisundile – sellest räägime lähemalt artikli lõpuosas, kui käsitleme seoseid bilansi ja rahavoogude aruandega.

Kui need sammud läbi teha, saab kasumiaruande info palju selgemaks. Oluline on harjutada: võtta aega, et võrrelda numbreid, arvutada mõni suhtarv ning mõelda, mida need näitajad ettevõtte jaoks tähendavad. Nii areneb järk-järgult oskus finantsaruandeid “lugeda” ning peagi suudad aru saada ka keerukamatest aruannetest.

Kasumiaruanne erinevates sektorites

Kuigi kasumiaruande põhimõte on universaalne – tulud, kulud, kasum – võivad erinevates majandussektorites ettevõtete kasumiaruanded välja näha üsna erinevad. Erinevused tulenevad peamiselt ärimudelist, kulustruktuurist ja sellest, millised näitajad on antud sektoris edu mõõdupuuks. Vaatleme mõningaid sektoreid eraldi:

E-kaubandus (e-commerce)

E-kaubanduse ettevõtete kasumiaruannetes on tihti kesksel kohal müügitulu mahud ja müüdud kaupade kulu. Online-jaekaubanduses müüakse suuri tootekoguseid väikese marginaaliga, mistõttu on brutokasumi marginaal sageli suhteliselt väike. Suur osa kulusid tuleb sisseostetava kauba maksumusest, logistika- ja tarnekuludest (transport, laondus, pakendamine) ning ka turunduskuludest – internetiturundus ja kliendi omandamise kulu võivad eelarves märkimisväärse osa võtta. E-kaubanduse kasumiaruandes võib müügitulu olla väga sesoonne (näiteks pühade ajal hüppeline müük), mistõttu on oluline võrrelda perioode aastate lõikes. Samuti pööratakse selles sektoris tähelepanu tellimuste täitmise kulule ja tagastuste määrale – palju tagastusi tähendab rohkem kulusid ja väiksemat tegelikku kasumit. Edukamad e-poed suudavad näidata kasvavat müügitulu koos stabiilse või paraneva brutokasumi marginaaliga, mis viitab heale kulude juhtimisele ja mastaabiefektile (suures mahus ostes saadakse paremaid sisseostuhindu jne). E-kaubanduses kasumiaruande analüüsis on tähtis jälgida, kas kiire käibekasv toob kaasa ka kasumi kasvu või “söövad” õhukesed marginaalid ja suured mahud kasumi ära.

Teenusettevõtted

Teenusettevõtete (nt konsultatsioonifirmad, IT-teenused, turundusagentuurid) kasumiaruanded erinevad tootmis- või kaubandusfirmadest selle poolest, et neil võib müüdud kaupade kulu rida üldse puududa või on see väga väike. Kui teenuse osutamisel otsest materiaalset kulu pole (näiteks advokaadibüroo müüb oma teadmisi ja aega), siis on müügitulu ja brutokasum praktiliselt sama suur. Peamine kuluallikas teenusfirmades on tööjõukulud – kvalifitseeritud töötajatele makstavad palgad koos maksudega. Seetõttu kajastub suur osa kuludest kasumiaruandes tegevuskulude all (palgad, koolitused, kontorikulud). Teenusettevõtte kasumiaruannet lugedes pööratakse suurt tähelepanu ärikasumi marginaalile, sest see näitab, kui efektiivselt suudetakse oma teenuseid kasumiks pöörata. Näiteks tarkvaraarendusettevõttel võivad müügitulu ja brutokasum olla kõrged, kuid kui palgakulud kasvavad liiga kiiresti, võib ärikasum nappida. Teine eripära on, et teenusettevõtetes on tihti oluline tundide arvelduse efektiivsus – kui palju arveldatavaid töötunde suudetakse müüa võrreldes sellega, kui palju töötajatele makstakse (see mõjub otseselt kasumile). Teenusettevõtte kasumiaruandes peab jälgima, et kõrge müügitulu ei tuleks liigselt kulude arvelt; tugev ärikasumi marginaal viitab sellele, et ettevõte suudab oma teenustöö hästi monetiseerida.

Tootmisettevõtted

Tootmisettevõtete kasumiaruanded on tavaliselt detailsemad ja kulude struktuur keerukam. Müügitulu teenitakse valmistoodete müügist, kuid enne seda tekib palju erinevaid kuluridasid. Müüdud kaupade kulu sisaldab lisaks toorainele ka tootmise otseseid tööjõukulusid ja tehase ülalpidamise kulusid (elekter, seadmete hooldus jne). See tähendab, et brutokasum kajastab tootmise efektiivsust: kui tootmiskulud kasvavad, väheneb brutokasum. Tootmisettevõtetes pööratakse tähelepanu materjalikulu osakaalule müügitulust ning tootlikkusele (kui palju toodangut suudetakse toota kindla kuluga). Sageli kasutatakse kasumiaruande analüüsis vertikaalanalüüsi, et näha iga kulukomponendi % osakaalu müügitulust – näiteks tooraine 30%, tööjõud 20% jne. Lisaks on tootmisfirmadel tihti oluline rida amortisatsioon (põhivara kulum, põhivara arvestus, amortisatsioon ja mahakandmine raamatupidamises), mis kajastab tootmisseadmete ja hoonete kulumit. Tootmisettevõtte kasumiaruannet hinnates vaadeldakse tihti ka laovaru muutust: kui toodetakse rohkem kui müüakse, võib osa kulusid jääda laovarusse (mõjutades bilanssi), ja see omakorda mõjutab kasumiaruannet järgnevatel perioodidel. Tootmisettevõtete puhul on kasumiaruande lugemisel võtmetähtsusega mõista, kuidas erinevad kulukategooriad (tooraine, tööjõud, üldkulud) mõjutavad kasumlikkust ja kas ettevõte suudab efektiivselt toota.

Start-up ettevõtted

Start-up’id (idufirmad) on eraldi kategooria, kus kasumiaruanne võib pikka aega näidata kahjumit, kuid see ei pruugi tähendada, et ettevõte oleks ebaõnnestunud. Paljud alustavad ettevõtted keskenduvad esimestel aastatel kiirele kasvule ja turuosa võitmisele, mis tähendab, et nad investeerivad agressiivselt – kulutavad palju tootearendusele, turundusele ja laienemisele – tihti rohkem, kui on tulusid. Start-up’i kasumiaruannet lugedes võib seetõttu näha suhteliselt väikest müügitulu, kuid suurt kulubaasi (eriti arenduskulud ja turunduskulud). See toob kaasa negatiivse ärikasumi ja puhaskasumi. Investeerijad on start-up’ide puhul pigem fokuseeritud müügitulu kasvutempole ning kulude struktuurile (näiteks kui suur osa kuludest on püsikulud vs skaleeruvad kulud). Oluline näitaja võib olla ka brutokasumi marginaal – näiteks tarkvara- või platvormi-startupidel on sageli väga kõrge brutomarginaal (sest iga lisakliendi teenindamise kulu on väike), mis on hea märk tulevase kasumlikkuse potentsiaalist, kuigi praegu on ärikasum miinuses. Start-up’i kasumiaruanne muutub ajas: eesmärk on jõuda mingil hetkel mastaabi kasvades kasumisse. Seega hindavad analüütikud kasumiaruandest sageli kulude põletamise kiirust (burn rate) ja vaatavad, kas kulude kasv on mõistlik võrreldes tulude kasvuga. Start-up’i kasumiaruannet tuleb tõlgendada kontekstis – kas kahjum on strateegilise kasvu tulemus ning kas see on kaetud investeeringutega, mis tulevikus tulu toovad.

B2B ettevõtted

B2B (business-to-business) ettevõtted müüvad oma tooteid või teenuseid teistele ettevõtetele. Siia alla võivad kuuluda nii tootmis- kui teenusettevõtted, kuid B2B ärimudelil on mõned üldised iseärasused, mis kajastuvad ka kasumiaruandes. Esiteks võivad müügitulu numbrid B2B sektoris kõikuda olenevalt suurte tehingute ajastusest – näiteks üksainus suur müügitehing võib moodustada suure osa kvartali tulust. Seetõttu on B2B ettevõtte kasumiaruande analüüsis oluline vaadata pikemat perioodi või keskmistada tulemusi, et saada stabiilsem pilt. Kulude poolelt on B2B firmadel tihti märkimisväärsed müügi- ja turunduskulud seotud ärikliendi hankimisega (näiteks müügiesindajate palk, kliendisuhete hoidmine, messidel osalemine). Need kulutused kajastuvad tegevuskuludes ja võivad periooditi kõikuda (nt suur müügikampaania ühel kuul tõstab kulusid). B2B ettevõtete puhul pööratakse kasumiaruandes tähelepanu ka brutokasumi marginaalile – sageli suudetakse äriklientidele müüa suurema marginaaliga kui tavaturule (eriti kui pakutakse eritellimusel lahendusi või lepingulisi teenuseid). Samuti on B2B lepingud tihti pikemaajalised, mis tagab pideva tulude voo; see võib muuta müügitulu stabiilsemaks ja kulude planeerimise lihtsamaks. Kasumiaruannet vaadates hindavad investorid B2B ettevõtete juures sageli korduvtulu (recurring revenue) osakaalu – näiteks teenuslepingud, tellimuspõhised müügid – sest see loob prognoositavust ja vähendab riski. Kokkuvõttes tuleb B2B ettevõtte kasumiaruande lugemisel arvestada, et üksikud suured tehingud või projektid võivad pilti mõjutada; oluline on näha üldist trendi, kas põhitegevus on kasumlik ja kas tulud on pikaajaliselt jätkusuutlikud. B2B müük: ülevaade, strateegiad ja tulevikutrendid.

Kasumiaruande roll investeerimisotsustes ja finantsanalüüsis

Investeerimisotsuseid tehes ja ettevõtet finantsiliselt analüüsides on kasumiaruanne üks esimesi dokumente, mida vaadatakse. See pakub väärtuslikku infot nii ettevõtte ajaloolise tulususe kohta kui ka tulevikupotentsiaali hindamiseks. Siin on mõned viisid, kuidas kasumiaruanne neid protsesse mõjutab:

• Ettevõtte kasumlikkuse ja kasvutrendi hindamine: investeerija või analüütik vaatab esmalt, kas ettevõtte tulud kasvavad ja kas kasum on stabiilne või kasvav. Püsivalt kasvav müügitulu ja kasum on positiivne signaal, mis viitab, et äri laieneb edukalt. Samuti uuritakse kasumimarginaale – näiteks kui ettevõtte puhaskasumi marginaal on aasta-aastalt paranenud, tähendab see, et firma suudab üha suurema osa müügitulust kasumina koju tuua. Sellised trendid suurendavad investeerimisatraktiivsust.

• Suhtarvude analüüs ja võrdlus konkurentidega: finantsanalüüsis arvutatakse kasumiaruande põhjal mitmeid suhte- ja efektiivsusnäitajaid. Näiteks kasumlikkuse suhtarvud nagu varade tootlus (ROA) ja omakapitali tootlus (ROE)  (tasuvuse suhtarvud) kasutavad puhaskasumit suhtena vastavalt koguvaradesse ja omakapitali (ROA = puhaskasum/varad, ROE = puhaskasum/omakapital). Need näitavad, kui hästi suudab ettevõte oma ressursse kasumiks pöörata. Samuti on oluline kulude-tulude suhtarv (cost-to-income ratio) teatud sektorites, mis näitab kulude osakaalu tuludest. Investeerimisotsuste puhul võrreldakse neid näitajaid konkurentide ja sektori keskmistega – kui ettevõtte marginaalid ja tootlusnäitajad on märgatavalt paremad, on see tugevaks argumendiks investeerimise kasuks.

• Võime laene teenindada ja dividendipotentsiaal: laenuandjad analüüsivad kasumiaruandest, kas ettevõtte ärikasum ja puhaskasum on piisavad laenukohustuste teenindamiseks. Tihti arvutatakse intresside kattekordaja (EBIT jagatud intressikuludega), mis peab olema piisavalt kõrge, et näidata ettevõtte suutlikkust intresse maksta. Investorid aga vaatavad, kas puhaskasumist jätkuks dividendide maksmiseks (eriti küpsemates ettevõtetes) või kas kasum reinvesteeritakse mõistlikult kasvu kiirendamiseks (start-up’ides). Kui kasumiaruanne näitab stabiilset ja kasvavat puhaskasumit, võib investor eeldada dividenditulu või ettevõtte väärtuse kasvu tulevikus.

• Ettevõtte väärtuse hindamine (valuatsioon): finantsanalüütikud kasutavad kasumiaruande andmeid ka ettevõtte väärtuse hindamiseks. Näiteks P/E suhe (price-to-earnings ratio) on laialt levinud suhtarv aktsiainvestorite seas – see leitakse, jagades ettevõtte turuväärtuse tema aastase puhaskasumiga. Kuigi P/E sisaldab turuhinda, on “E” ehk earnings (tulu) just kasumiaruandest pärinev puhaskasum. Madal P/E (võrreldes sektori keskmisega) võib viidata alahinnatud aktsiale, kõrge P/E aga ootusele, et kasum kasvab oluliselt tulevikus. Samuti kasutatakse diskonteeritud rahavoogude meetodeid, kus esimene sisend on tihti kasumiaruandest saadav tegevuskasum või EBITDA (kasum enne kulumit, intresse ja makse), mille põhjal prognoositakse tulevasi rahavoogusid.

• Riskide tuvastamine: investeerimisotsustes ei piisa ainult positiivsete numbrite vaatamisest – kasumiaruannet analüüsitakse ka riskide leidmiseks. Näiteks kui kasumiaruanne näitab, et ühe kliendi müügitulu moodustab väga suure osa kogutuludest, siis sõltub ettevõte liigselt sellest kliendist (kontsentratsioonirisk). Või kui kasum tuleb peamiselt valuutaga seotud tehingutest, on risk valuutakursi kõikumisel. Samuti, kui kasumimarginaalid on väga volatiilsed, võib see viidata ebastabiilsele ärimudelile. Finantsanalüüs püüab kasumiaruande detailidest need ohumärgid välja lugeda, et teha teadlikumaid investeerimisotsuseid.

Kasumiaruanne on investeerimisotsuste ja finantsanalüüsi lahutamatu osa. See annab kvantitatiivse aluse hinnangutele, kas ettevõttesse investeerida või laenu anda. Samas rõhutavad kogenud investorid alati, et kasumiaruannet tuleb täiendada ka teiste aruannete ja kvalitatiivse infoga – et mõista tervikpilti, mitte ainult numbreid isolatsioonis.

Levinumad vead kasumiaruande kasutamisel ja kuidas neid vältida

Kasumiaruanne on võimas tööriist, kuid selle koostamisel ja tõlgendamisel tehakse vahel vigu, mis võivad viia valeotsusteni. Siin on mõned levinumad vead seoses kasumiaruandega ning nõuanded, kuidas neid vältida:

• Käibe ajamine segamini kasumiga: sageli alustavad ettevõtjad rõõmustavad suure müügitulu üle, unustades, et kõrge käive ei tähenda automaatselt kõrget kasumit. Näiteks võib ettevõte müüa küll palju, aga kui kulud on peaaegu sama suured kui tulud, jääb kasum väikeseks. Viga on vaadata ainult müüginumbreid. Kuidas vältida: jälgi alati kulude poolt ka. Uuri kasumiaruandest brutokasumit ja puhaskasumit, et näha, mis summad tegelikult “koju jäävad”. Keskendu kasumimarginaalidele – need näitavad, kui efektiivselt suudetakse käivet kasumiks muuta.

• Väikeste kulude tähelepanuta jätmine: raamatupidamisel võib tunduda ahvatlev jätta väga väikesed kulud (näiteks pisikulud või paarieurosed ostud) arvestusest kõrvale, kuna “need ei muuda pilti”. Aja jooksul võivad aga paljud väiksed kulud summeeruda märkimisväärseks summaks ja moonutada kasumiaruande täpsust. Kuidas vältida: pea korras raamatupidamist ja kajasta kõik kulud, ka väiksed. See tagab, et kasumiaruanne peegeldab tegelikkust. Korrektsus on oluline ka maksude seisukohalt – kõik kulud, mida ei kajastata, võivad kasvatada näilist kasumit ja seeläbi ka maksukohustust.

• Kulude vale liigitamine: viga, mis võib juhtuda, on kulude valesse rubriiki kandmine. Näiteks võib algaja segi ajada põhitegevuse kulud ja muu tegevuse kulud või kanda mõne tootmisega seotud kulu kogemata üldhalduskulude alla. See võib viia eksitavate järeldusteni – näiteks paistab ärikasum kõrgem, kui osa kulusid on valesti finantskuludena kajastatud. Kuidas vältida: jälgi raamatupidamise reegleid ja ettevõtte kontoplaani. Kulud tuleks liigendada õigete gruppide alla: otsesed kulud, tegevuskulud, finantskulud jne. Kui ei ole kindel, kuhu mingi kulu liigitub, konsulteeri raamatupidajaga. Selge liigitus tagab, et kasumiaruanne on õigesti struktureeritud ja võrreldav.

• Ainult ühe perioodi andmete vaatamine: kasumiaruande andmeid vaadates on ekslik teha järeldusi vaid ühe kuu või aasta tulemuse põhjal. Näiteks kui viimases kvartalis oli kasum madal, võib paanikasse sattuda – kuid suurema pildi nägemiseks tuleks vaadata, mis toimus eelmistel kvartalitel või aastatel. Kuidas vältida: kasumiaruannete analüüs peaks alati hõlmama trendide vaatlust ajas. Jälgi vähemalt mitme perioodi andmeid kõrvuti. Paljud vead (või ka võimalused) ilmnevad just võrdluses – näiteks müügitulu langustrend mitme kvartali jooksul on ohumärk, mida ühe kvartali põhjal ei pruugi näha.

• Kasumiaruande isoleeritud vaatamine (raha ja bilansi unustamine): nagu eelnevalt mainitud, on üks tüüpviga keskenduda ainult kasuminumbrile ja jätta tähelepanuta ettevõtte raha- ja finantsseis. Ettevõte võib näidata paberil puhaskasumit, kuid samal ajal võib tekkida rahapuudus (näiteks raha on kinni laovarudes või laekumata arvetes). Samuti võib kasum olla kõrge vaid raamatupidamislike võtete tõttu (nt varade ümberhindlus), mis ei paranda tegelikku finantsseisu. Kuidas vältida: vaata alati kasumiaruannet koos bilansi ja rahavoogude aruandega. Kontrolli, kas kasumist on saanud ka positiivne rahavoog (kas kliendid on ka reaalselt maksnud?) ja kas ettevõtte varade ja kohustuste struktuur on terve. Kui kasum on tulnud näiteks laovarude müügist, siis vaata, kuidas see kajastub laovarude vähenemises bilansis jne. Ära tee suuri otsuseid ainult ühe aruande põhjal – integreeri info tervikpildiks.

Teadvustades neid levinud vigu, saab nende esinemist ennetada. Hea tava on lasta finantsaruanded koostada või vähemalt üle vaadata professionaalsel raamatupidajal ning kui ise aruandeid analüüsid, siis võtta aega ja kontrollida mitu korda kriitilisi kohti. Nii on kindlam, et kasumiaruande info on usaldusväärne ja järeldused selle põhjal õiged.

Seosed teiste finantsaruannetega (bilanss ja rahavoogude aruanne)

Kasumiaruanne on tihedalt seotud teiste peamiste finantsaruannetega, milleks on bilanss ja rahavoogude aruanne (rahavoogude aruande 5 olulist küsimust). Ettevõtte finantsseisundi täielikuks mõistmiseks tuleb aru saada, kuidas need aruanded üksteist täiendavad ja omavahel seotud on:

• Bilanss: bilanss annab ülevaate ettevõtte varadest, kohustustest ja omakapitalist konkreetse kuupäeva seisuga. Kuidas see seostub kasumiaruandega? Otsene seos peitub omakapitali osas: kasumiaruande aruandeperioodi puhaskasum (või kahjum) kandub bilanssi omakapitali alla (jaotamata kasumi reale). Teisisõnu, kasumiaruanne selgitab, kuidas eelmise perioodi omakapitali (mis on omakapital ja kuidas seda ettevõttes juhtida?) väärtus muutus – kui ettevõte teenis kasumit, suureneb omakapital; kahjumi korral omakapital väheneb. Lisaks on mitmed kasumiaruandes kajastuvad sündmused seotud bilansikirjetega. Näiteks amortisatsioon kasumiaruandes tähendab põhivara väärtuse vähenemist bilansis; müüdud kaupade kulu tõus võib viidata laovaru vähenemisele bilansis; saamata jäänud tulu (laekumata müügiarved) kajastuvad bilansis nõuetena jne. Seega, bilanss ja kasumiaruanne on läbi topeltkande põhimõtte loomulikult seotud – iga tehing mõjutab mõlemat aruannet. Ettevõtte finantsanalüüsis vaadatakse koos: kasumiaruanne ütleb “kui kasumlikult me tegutsesime perioodil”, bilanss aga “milline on meie finantspositsioon perioodi lõpus”. Mõlemad aspektid on tähtsad (nt võib kasumlik ettevõte olla siiski raskustes, kui bilanss on väga võlakeskne).

• Rahavoogude aruanne: rahavoogude aruanne näitab, kuidas raha ettevõttesse sisse tuli ja sealt välja läks konkreetse perioodi jooksul. See on jaotatud tegevus-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Kasumiaruande ja rahavoogude aruande vahe on peamiselt tekkepõhisus vs kassapõhisus: kasumiaruanne kajastab tulusid ja kulusid nende tekkimise hetkel (mitte tingimata rahamakse laekumisel), rahavoogude aruanne aga kajastab reaalse raha liikumist. Näiteks võib kasumiaruanne näidata müügitulu 100 000 €, aga kui osa kliente pole veel maksnud, siis rahavoogude aruanne näitab väiksemat rahalaekumist müügist. Seosed: rahavoogude aruanne alustab sageli puhaskasumist (kui kasutatakse kaudset meetodit) ja korrigeerib seda mitterahaliste kulude-tulude (amortisatsioon, vara allahindlused) ning bilansi käibevarade ja -kohustuste muutuste võrra, et jõuda tegevusrahavoogudeni. Kuigi see kõlab tehniliselt, on põhimõte lihtne – kasumiaruanne ütleb, kui palju oli paberil kasumit, aga rahavoogude aruanne ütleb, mis sellest kasumist rahaliselt ettevõtte kassasse jäi. On tavaline, et need kaks näitajat erinevad oluliselt. Näiteks kasvava ettevõtte kasum võib olla positiivne, aga kui raha on palju läinud varude soetusse ja investeeringutesse, võib rahavoog olla negatiivne. Selline info on kriitiline juhtidele ja investoritele (kas firma teenib ka tegelikult raha, mitte ainult raamatupidamislikku kasumit?).

Kasumiaruanne, bilanss ja rahavoogude aruanne moodustavad ühtse terviku. Kasumiaruanne keskendub kasumlikkusele (tulud vs kulud), bilanss finantsseisule (vara, kohustused, omakapital) ja rahavoogude aruanne likviidsusele (raha liikumine). Ühe aruande põhjal otsuseid teha oleks nagu püüda pilti näha ühe nurga alt – täieliku arusaama saamiseks tuleb vaadata kõiki nurki. Näiteks võib ettevõttel olla kasumiaruande järgi suur puhaskasum, aga bilanss näitab, et peaaegu kogu see kasum on nõuetes kinni (klientidelt laekumata) ning rahavoogude aruanne paljastab, et ettevõte võitleb pangakontol oleva rahaga ellujäämise eest. Selliste olukordade hindamiseks ongi vaja tervikpilti. Hea finantsjuhtimine tähendab kasumiaruande analüüsi toomist kooskõlla bilansi ja rahavoogude infoga – vaid nii saab veenduda, et ettevõte on korraga kasumlik, finantsiliselt stabiilne ja likviidne.

Kasumiaruanne on ettevõtte edulugu numbrites – see näitab, kuidas teenitud tuludest saavad kulude katmise järel kasumid või kahjumid. See on oluline igale ettevõtjale ja investorile, aidates teha informeeritud otsuseid. Kasumiaruande mõistmine nõuab veidi harjutamist, kuid see tasub end ära: oskus lugeda kasumiaruannet annab kindluse juhtida ettevõtet targemini, hinnata investeeringu tasuvust realistlikumalt ja vältida majanduslikke karisid. Pidage meeles, et kasumiaruanne käib käsikäes bilansi ja rahavoogude aruandega ja nii pakub ta täieliku pildi ettevõtte finantsseisundist. Kui need kolm pusletükki kokku panna, on teil selge ja aus vaade ettevõtte tervisele, mis on eduka äritegevuse vundamendiks.