Visioon 360°: tulevikunägemused neljas võtmevaldkonnas

Tulevikuvisioonid erinevates valdkondades

Nagu te märganud olete, muutub maailm iga päevaga. Visioonid hariduses, tehnoloogias, tervishoius, ettevõtluses, keskkonnas ja poliitikas aitavad seada strateegilisi sihte ning suunavad arengut. Järgnevalt anname ülevaate iga nimetatud valdkonna peamistest arengusuundadest ja tulevikunägemustest – milliseid muutusi oodatakse, kuidas need võivad ühiskonda mõjutada ning milliseid eesmärke soovitakse saavutada. Igas osas toome võimaluse korral esile ka olulisi rahvusvahelisi või kohalikke näiteid, strateegiaid või algatusi, mis neid visioone kujundavad. Loe hoolega, õppida on palju. 

Haridus: õppijakeskne ja elukestev õpe

Hariduse valdkonnas on visioon suunatud õppijakesksele, paindlikule ja elukestvat õpet toetavale süsteemile. Kiiresti muutuvas maailmas on oluline, et haridussüsteem arvestaks nii demograafiliste muutuste, tehnoloogia arengu kui ka globaliseerumise mõjudega. Peamised arengusuunad hariduses on:

• Elukestev ja paindlik õpe: tulevikus rõhutatakse üha enam vajadust pakkuda inimestele võimalusi õppida kogu elu vältel. Baashariduses pannakse tugev alus ennastjuhtiva õppija kujunemisele, mis annab valmisoleku kiireks ümber- ja täiendusõppeks kogu elu jooksul. See tähendab, et haridussüsteem peab olema paindlik – õppeteed võivad olla mitmekesised ning inimesel peab olema lihtne omandada uusi oskusi vastavalt tööturu muutustele. Näiteks näeb Eesti Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 ette elukestva õppe võimaluste laiendamist ja erinevate haridusliikide sidususe suurendamist, et igaühel oleks juurdepääs enesetäiendusele kogu elu jooksul.

• Õppijakesksus ja personaliseeritud õpe: haridusvisioon rõhutab iga õppija eripära arvestamist. Tuleviku koolides kasutatakse üha enam individuaalseid õppekavasid (õigusakt individuaalse õppekava järgi õppimise korra kohta) ja digiõppevahendeid, mis võimaldavad kohandada õpet õppija võimete ja huvide järgi. Õppeprotsessis nähakse õpetajat jätkuvalt võtmeisikuna, kuid tema roll on muutumas juhendajaks ja mentoriks, kes toetab iga õppija arengut. Tehnoloogia abil saab õppimist personaliseerida – näiteks tehisintellektil põhinevad õpianalüütika vahendid aitavad tuvastada, millised teemad valmistavad konkreetsele õpilasele raskusi, ja kohandada vastavalt õpet.

• Digitaalsed ja innovaatilised õpimeetodid: tehnoloogia ja hariduse lõimumine on vältimatu. Virtuaal- ja liitreaalsus, interaktiivsed e-õppeplatvormid ning õppeanalüütika loovad uusi võimalusi teadmiste efektiivseks omandamiseks. Paljud riigid, sh Eesti, on seadnud eesmärgiks arendada õpilaste digipädevusi kõigis haridustasemetes ([PDF] Visioon 2030 – Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit). Näiteks rõhutab OECD “Haridus 2030” projekt, et tehnoloogia-alased oskused peavad olema iga haridusastme loomulik osa ning sellega kaasnevalt tuleb ka loomulikult õpetajad digisuundadega kurssi viia (tihti on noored juba oma nutiteadmistega õpetejatest ees).

• Võrdsed võimalused ja kaasav haridus: visioonis nähakse haridust ühiskondliku heaolu ja sidususe allikana. Üha enam pööratakse tähelepanu sellele, et haridus oleks ligipääsetav kõigile, sõltumata õppija sotsiaalsest või kultuuritaustast. ÜRO kestliku arengu eesmärgis nr 4 seatakse sihiks tagada kaasav ja võrdne kvaliteetne haridus kõigile aastaks 2030. Ka Eesti strateegiad rõhutavad vajadust märgata ja väärtustada iga õppijat ning anda talle võimalused oma potentsiaali teostamiseks. See hõlmab ka erivajadustega õppijate toetavaid meetmeid ning üldpädevuste (nagu kriitiline mõtlemine, suhtlemisoskus, digi- ja ettevõtluspädevus) arendamist koos ainealaste teadmistega. Kriitiliselt mõtlema saab õppida Tallinna Ülikoolis.

Hariduse tulevikunägemus kätkeb endas eesmärki, et iga inimesel oleks ligipääs õppimisvõimalustele (mõni ei taha ju õppida). Nii ühiskonna materiaalne kui ka vaimne heaolu sõltub sellest, kuivõrd suudetakse kasvatada haritud, loovaid ja kohanemisvõimelisi inimesi. Eesti “Haridus 2035” visioon rõhutab, et haridus peab tõstma kogu ühiskonna konkurentsivõimet ning ühtlasi aitama kujundada hoolivat ja sidusat ühiskonda ([PDF] Visioonidokument – Haridus- ja Teadusministeerium). Heaks näiteks on rahvusvaheline OECD algatus Learning Compass 2030, mis pakub raamistikku tuleviku haridussüsteemi kujundamiseks – selles nähakse hariduse eesmärgina noorte valmisolekut kiiresti muutuvas maailmas edukalt toime tulla.

Tehnoloogia: digipööre ja tehisintellekti ajastu

Tehnoloogia valdkonna visioon tulevikuks on läbi põimunud digitaliseerimisega – tehnoloogia ühendab maailma ja innovatsioon tõstab elukvaliteeti ning majanduse efektiivsust. Peamised suundumused on seotud tehisintellekti, andmemajanduse, robotiseerimise ja võrguühenduste arenguga. Olulisemad arengusuunad tehnoloogiasektoris on:

• Digitaalne üleminek ja 4. tööstusrevolutsioon: tootmises ja teenustes jätkub tööstus 4.0 põhimõtete juurutamine – automatiseerimine (siin on kokkuvõtvalt, mida turunduses automatiseerida saab), robootika ja asjade internet (ka nutitaristu) (IoT) muudavad tootmisprotsesse targemaks ja tõhusamaks. Riigid ja ettevõtted investeerivad tehisintellekti lahendustesse, mis suudavad suurendada tootlikkust ning võtta üle rutiinseid tööülesandeid. See vabastab inimestele rohkem aega loominguliseks ja keerukamaks tööks, kuid tõstatab ka küsimusi tööjõu ümberõppe vajadusest ja võimalikust töökohtade kadumisest mõnes valdkonnas.

• Andmemajandus ja kõrgtehnoloogiad: digiajastu valuutaks on andmed – suurandmete (big data) analüüs ja masinõpe võimaldavad teha täpsemaid otsuseid nii äris kui avalikus halduses. Uued tehnoloogiad nagu kvantarvutid ja pilveandmetöötlus avardavad lähiaastatel arvutusvõimsuse piire, muutes võimalikuks senisest keerukamate probleemide lahendamise. Euroopa Liit on COVID-19 pandeemia järel kiirendanud tehnoloogilist üleminekut, panustades näiteks pilvetehnoloogiate, kvantarvutuse ja kõrgjõudlusega andmetöötluse arendamisse (Euroopa digitulevik – Consilium). Eesmärk on tõsta Euroopa konkurentsivõimet ning saavutada digitaalne suveräänsus – et kriitilised tehnoloogiad ja andmed oleksid Euroopas turvaliselt hallatud. Samuti on fookuses küberturvalisus – visioon on luua turvaline digikeskkond, mis kaitseb kodanike andmeid ja privaatsust. Näiteks on Eesti seadnud eesmärgiks olla maailma kõige küberturvalisem digitaalne riik ([PDF] Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030)), pöörates suurt tähelepanu IT-süsteemide kaitsele.

• Universaalne ühenduvus ja 5G/6G võrgud: tulevikust eeldatakse, et internetiühendus on kättesaadav igal pool ning andmeside kiirus ja mahud kasvavad tohutult. 5G võrkude laialdane kasutuselevõtt (ja juba esimesed sammud 6G suunas) loob asjade internetile enneolematu võimaluse kasvada – isesõitvad autod, targad linnad, kaugjuhitavad seadmed tööstuses ja põllumajanduses muutuvad igapäevaseks. See loob eeldused uute teenuste tekkeks, näiteks virtuaal- ja liitreaalsuse rakendused meelelahutuses, hariduses või meditsiinis, mis vajavad viiteajata ülikiiret ühendust.

• Inimkeskne tehnoloogiaarendus: tehnoloogia visioon ei piirdu ainult tehniliste näitajatega – järjest enam rõhutatakse inimkeskset lähenemist. Digilahendusi arendatakse eesmärgiga parandada inimeste elukvaliteeti ning lahendada suuri ühiskondlikke probleeme. Näiteks nähakse tehnoloogial olulist rolli kliimamuutuste vastases võitluses (rohetehnoloogiad, puhtam energiatootmine) ja tervishoiu uuendustes (e-tervis, terviseandmete analüütika). Euroopa digistrateegia „Tee digikümnendisse“ seab 2030. aastaks konkreetseid eesmärke neljas valdkonnas: elanike digioskused, digitaalne ettevõtlus, digitaalne avalik sektor ja ühenduvus infrastruktuuriga (sellele aitab kaasa digitaalne innovatsioon). Eesmärk on, et digitaliseerimine toimuks kaasaval viisil – kõik ühiskonnagrupid peaksid saama osa digiedust, vähendades digilõhet.

• Tehnoloogia ja eetika: tehnoloogia mõju ühiskonnale tõstatab ka olulisi eetilisi küsimusi. Visioonide elluviimisel peame läbi mõtlema, kuidas tagada tehisintellekti läbipaistvus ja vastutus, minimeerida andmepõhiste otsuste subjektiivsust ning kaitsta inimeste õigusi. Rahvusvaheliselt on hakatud looma tehisintellekti eetikakoodekseid (eetikasuunised usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks) ning õigusraamistikke (näiteks EU tehisintellekti määrus), et suunata uute tehnoloogiate arukat kasutust.

Tehnoloogiavaldkonna tulevikukuvand on seega ühiskond, kus digitaalne ja füüsiline maailm on sujuvalt integreerunud. Inimesed suhtlevad masinatega loomulikus keeles, paljud igapäevatoimingud on automatiseeritud ja andmetel põhinev otsustamine teeb elu mugavamaks. Samaajal peab säilima harmoonia – innovatsioon peab käima käsikäes inimlike väärtuste hoidmisega. Hea näide on Eesti digiriigi visioon (Eesti digiühiskonna arengukava 2030), kus e-teenused (näiteks e-hääletus, e-maksuamet, digiretseptid) on muutnud riigitoimingud efektiivseks, kuid samal ajal pannakse rõhku andmekaitsele ja kasutajate usaldusele (digilahendused peaksid olema ka kasutajamugavad). Sellised algatused näitavad, kuidas tehnoloogiavisioonid võivad ühiskonda positiivselt muuta, tingimusel et neid ellu viies peetakse silmas ka eetikat ja kaasatakse ühiskond.

Tervishoid: personaliseeritud meditsiin ja haigusi ennetavad terviseteenused

Tervishoiu valdkonna tulevikuvisioon keskendub inimese tervise holistilisele tervendamisele ja parandamisele tehnoloogia ja innovatsiooni abil. Vananev rahvastik, uute haiguste esilekerkimine (nagu hiljutine pandeemia) ning meditsiini kiire teadusprogress sunnivad tervishoiusüsteeme (tervishoiusüsteemi korraldus Eestis) muutuma. Visioon on liikuda reageerivalt meditsiinilt ennetavale, personaalsele ja efektiivsele tervishoiule. Olulisimad suunad on:

• Ennetav tervishoid ja üldise heaolu edendamine: tervishoiu rõhuasetus nihkub tulevikus ravilt ennetusele. See tähendab, et eesmärk on probleeme ennetada enne nende tõsiseks muutumist – näiteks laialdased sõeluuringud, tervislikke eluviise soodustav keskkond ja riskitegurite varajane tuvastamine. Ühiskonna vananedes on haiguste ennetamine kriitilise tähtsusega, et hoida tervishoiusüsteem jätkusuutlikuna. Nii globaalselt (nt soovitab WHO trenni teha, et enneteda mittenakkushaiguseid) kui ka Eestis (Tervise Arengu Instituudi tervisekampaaniad) nähakse vaeva, et inimesed elaksid kauem tervetena, mitte ainult kauem (seda nimetatakse ka healthspan).

• Personaliseeritud meditsiin: tuleviku tervishoid on üha individuaalsem. Iga inimese geenid, elustiil ja terviseandmed võimaldavad luua personaalse terviseprofiili. Visioon on, et tehnoloogia abil saab määrata igaühe geneetilisest infost lähtudes tema võimalikud terviseriskid ja haigused ette näha ning pakkuda ennetavaid meetmeid või täpselt sihitud ravi (Metaversum, kvantarvutid ja tuleviku tervishoid – mida peaksid juhid sellest teadma – Fujitsu Eesti). Näiteks genoomika ja kohandatud meditsiin (ka täppismeditsiin) areng lubab kohandada ravimeid konkreetse patsiendi vajadustele. Eestis on selle heaks näiteks Eesti Geenivaramu projekt – kokku on kogutud üle 200 000 inimese geeniproovid ning nende abil töötatakse välja personaalmeditsiini teenuseid, et arstid saaksid teha paremaid ravisoovitusi konkreetse patsiendi riskide põhjal.

• Digitaalne tervishoid ja telemeditsiin: tehnoloogia mängib tohutut rolli tervishoiu kättesaadavuse ja efektiivsuse suurendamisel. Juba praegu on paljudes riikides (sh Eestis) kasutusel digiretseptid ja elektroonilised terviseandmekogud, mis võimaldavad patsientide andmeid reaalajas jagada. Tulevikus muutuvad tavapäraseks telemeditsiin (arstikonsultatsioonid video teel), kaugjälgimisseadmed (nutikellad, tervisemonitorid), mis saadavad automaatselt arstile infot patsiendi tervisenäitajate kohta, ja isegi virtuaalreaalsusel põhinevad teraapiad. Need uuendused teevad arstiabi kättesaadavaks ka neile, kes elavad kaugetes piirkondades või kelle liikumisvõime on piiratud. COVID-19 pandeemia kiirendas telemeditsiini kasutuselevõttu märkimisväärselt ja näitas, et paljusid terviseteenuseid saab osutada kaugteel tõhusalt. Eesti on e-tervise vallas olnud eestvedaja – näiteks on siin enam kui 99% retseptidest digitaalsed, mis illustreerib tervishoiu digitaliseeritust igapäeva tasandil.

• Tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus ja innovatsioon: visioon näeb ette tervishoidu, mis on suuteline toime tulema rahvastiku vananemise ja tervishoiukulude kasvuga. See nõuab uuendusi teenuste korralduses: tervishoid muutub patsiendikesksemaks, kus erinevad spetsialistid (arstid, õed, proviisorid, terviseedendajad, füsioterapeudid, psühholoogid, toitumisnõustajad, tegevusterapeudid, kiirabitöötajad, sotsiaaltöötajad) teevad tihedamat koostööd ja töötavadad meeskonnana patsiendi heaolu nimel. Samuti on oluline tervishoiutöötajate järelkasv ja koolitus – tulevikus on vaja uusi oskusi, näiteks terviseandmete analüüsi oskust. Tehnoloogia aitab tööjõupuudust leevendada: tehisintellekt suudab abistada arstide tööd, näiteks analüüsides radioloogilisi pilte või pakkudes diagnoosisoovitusi, kuid ei asenda täielikult inimarsti, vaid võimendab tema suutlikkust. Innovatiivsed rahastus- ja juhtimismudelid (nt väärtuspõhine tervishoid, kus makstakse ravitulemuse, mitte teenuse mahu alusel) on samuti osa tulevikuvisioonist, tagamaks et ressursid kasutatakse targalt. 23. mail toimub Tallinnas hübriidkonverents, kus toimub arutelu väärtuspõhisest tervisehoiust.

Kokkuvõttes on tervishoiu tulevikunägemus maailm, kus inimene on oma tervisega hästi kursis ning saab personaalselt temale sobivat hoolt. Tuleviku tervishoiu visioon kirjeldab olukorda, kus igaühe geeniprofiil ja andmed on tervise teenistuses – riskide varajane avastamine ning just talle parima raviplaani koostamine on muutunud tavapäraseks. See toob ühiskonnale kaasa tervema ja produktiivsema elanikkonna. Hea näide rahvusvaheliselt on Põhjamaade tervishoiuvisioon “Nordic Health 2030”, mis rõhutab andmete kasutamist tervise heaks ja tervishoiusüsteemide ettevalmistamist tulevikuks (näiteks Soomes ja Taanis tehakse suuri investeeringuid terviseandmete platvormidesse ja genoomikasse). Eestis on koostamisel digitervise (digitervise lahendusteste raporti allalaadimine) ja tehisintellekti strateegiad, et siinset e-tervise edulugu jätkata ja viia see järgmisele tasemele, kus tervishoid on sammu võrra ees haiguste tekkimisest.

Ettevõtlus: innovatsioon, start-up-kultuur ja teadmistepõhine majandus

Enne, kui jätkad, loe mida start-up endast kujutab. Ettevõtluse valdkonna visioon tulevikuks keskendub innovatsioonile, paindlikule majanduskeskkonnale ja uutele ärimudelitele (läbimõeldud ärimudel aitab ettevõttel kasvada õiges suunas), mis loovad kõrget lisandväärtust. Kiire tehnoloogia areng ja globaliseerumine on muutnud ettevõtluspilti: edu saavutavad need, kes suudavad kiiresti kohaneda, kasutavad ära digivõimalusi ning mõtlevad loovalt. Järgnevalt on välja toodud peamised tulevikusuunad ettevõtluses:

• Start-up-kultuuri õitseng ja tehnoloogiasektori kasv: viimaste aastate suundumus maailmas (ja eriti ka Eestis) on plahvatuslik idufirmade teke. Tuleviku visioonis moodustab tehnoloogiaettevõtlus märkimisväärse osa majandusest. Näiteks Eesti Asutajate Seltsi visiooni kohaselt on aastaks 2030 koguni kolmandik Eesti majandusest tehnoloogiaeksport – see eeldab tehnoloogiasektori kümnekordset kasvu võrreldes tänasega (Tehnoloogiasektori visioon 2030 — Asutajate Selts). Eesti start-up-sektor on juba praegu Euroopa üks kiiremini kasvavaid: idufirmade käive on viimastel aastatel kasvanud 20–30% aastas ning 2020. aastal ületas sektori kogukäive 1 miljardi euro piiri (mis on võrreldav traditsioonilise põllumajandussektori mahuga). Kui see trend jätkub, prognoositakse, et 2030. aastaks võib tehnoloogiasektor hõlmata ~10% kõigist töötavatest inimestest ja anda kuni 30% sisemajanduse kogutoodangust – tegemist oleks tõelise teadmistepõhise majandusega. See visioon peegeldab unistust, et väikesest riigist võib saada globaalne innovatsioonikeskus, kus “Eesti ajude toodangut” (loe, kuidas takistada ajude äravoolu) eksporditakse üle maailma (Tehnoloogiasektori visioon 2030 — Asutajate Selts). Rahvusvahelisel tasandil kõnelevad samast trendist näiteks Silicon Valley jätkuv mõju või Euroopa Liidu programmid nagu Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC), mis toetavad kõrge riskiga ja kõrge potentsiaaliga idufirmade arengut, et luua Euroopasse “järgmised ükssarvikud” (üle miljardi dollari väärtusega idufirmad). Siit leiad 60 USA idufirmat, mis saavutasid ükssarviku staatuse aastal 2024.

• Digitaalne ettevõtlus ja uued ärimudelid: tulevikus on üha vähem ettevõtteid, mis ei kasutaks digitaalset platvormi või e-kanaleid (õpi, kuidas saada e-turundusspetsialistiks). E-kaubandus, finantstehnoloogia (fintechi areng muudab põhjalikult ärimaailma), jagamismajandus (nt Uber, Bolt) ja platvormipõhised teenused muutuvad valdavaks. Ettevõtlusvisioon näeb, et füüsilise kaubanduse ja teenuste kõrval on tugev virtuaalne komponent – näiteks virtuaalsed kaubamajad, teenused pilves, isegi virtuaalvaluutad ja plokiahela tehnoloogial põhinevad lahendused on tavapärased. See muudab ärimudeleid: ettevõtted saavad tegutseda globaalsetel turgudel ilma füüsiliste piiranguteta. E-kaubanduse ja digiturunduse (arenda oma digiturunduse oskuseid) oskus muutub oluliseks iga äri edu jaoks.

• Ettevõtluse ökosüsteemi toetamine: paljud riigid teadvustavad, et innovaatiline ettevõtlus ei sünni vaakumis – see vajab toetavat ökosüsteemi. Seetõttu on tulevikuvaates tähtsal kohal startup-inkubaatorid, riskikapitalifondid, ülikoolide ja ettevõtete koostöö (teadmuskolmnurk) ning soodne regulatiivne keskkond. Eesti on tuntud näiteks oma e-residentsuse programmi poolest, mis on innovatiivne viis meelitada välismaiseid ettevõtjaid siinset e-keskkonda kasutama. Samuti korraldatakse häkatone (korralda või võta osa häkatonidest) ja konkursside sarju (Garage48, Ajujaht, Start Up Wiseguys jpt), et soodustada noorte ettevõtjate pealehakkamist. Rahvusvaheliselt on analoogseid algatusi palju – Startup India programm, Silicon Wadi Iisraelis või Tech Nation Suurbritannias, kõik need on suunatud ettevõtlusvisiooni elluviimisele, kus uued firmad loovad ühiskonda uuenduslikke lahendusi ja häid töökohti.

Innovaatilised ettevõtted kujundavad tulevikku ja toovad ühiskonda väärtuslikke muutusi:

• Uuenduslikke lahendusi

• Häid töökohti

• Uusi tehnoloogiaid

• Nutikaid digitaalseid platvorme

• Paremaid tarneahelaid

• Rohetehnoloogiaid ja keskkonnasõbralikke lahendusi

• Andmepõhiseid teenuseid ja analüütikat

• Tehisintellekti rakendusi ja automatiseeritud lahendusi

• Tervisetehnoloogiaid ja meditsiinilisi uuendusi

• Turvalisemaid küberturbelahendusi

• Tulevikusõbralikke haridustehnoloogiaid

• Arukaid transpordi- ja logistikasüsteeme

• Uusi finantstehnoloogia (FinTech) lahendusi

• Kosmosetehnoloogiaid ja satelliidipõhiseid teenuseid

• Uusi energiatootmise ja -salvestamise meetodeid

• Keelte ja kommunikatsiooni automatiseeritud lahendusi

• Virtuaal- ja liitreaalsuse rakendusi

• Tööstuse ja tootmise digitaliseerimist

Innovatsioonifirmad (tee oma firmale innovatsioonivõimekuse test) on need, kes viivad maailma edasi ja loovad uusi võimalusi nii tarbijatele kui ka ettevõtetele.

• Rohe- ja sotsiaalne ettevõtlus: tuleviku ettevõtlusvisioon ei keskendu ainult majanduslikule kasule, vaid ka ühiskondlikule ja keskkonnakaitsele. Üha enam ettevõtteid seab oma eesmärgiks panustada positiivselt ühiskonda – olgu selleks siis keskkonnasäästlikud tootmisviisid, süsinikuneutraalsus või sotsiaalsete probleemide lahendamine läbi äriliste vahendite (sotsiaalne ettevõtlus). Näiteks kasvab rohetehnoloogia (clean tech) sektor, mis arendab taastuvenergia lahendusi, energiasalvestust, ringmajanduse tehnoloogiaid jms. Eesti lõi ka hiljuti rohetehnoloogia liidu. Paljud visioonid – nii Eestis kui maailmas – näevad, et edukas on see majandus, mis on kliimaneutraalne ja ressursitõhus (Resource Based Economy), seega innovatsioon suunatakse järjest enam jätkusuutlikkuse teenistusse. Euroopa Liidu rohelepe (Green Deal) ning sellega seotud ringmajanduse tegevuskava annavad tugeva signaali ettevõtetele investeerida jätkusuutlikkusesse, sest tulevikus on need konkurentsieeliseks.

Ettevõtlusvaldkonna tulevikunägemuse mõju ühiskonnale on laiahaardeline. Edukas innovaatiline ettevõtlus loob uusi töökohti, tõstab inimeste sissetulekuid ja maksutulu, mida saab kasutada avalike teenuste rahastamiseks. Nagu Asutajate Seltsi analüüs osutab, võib iga kõrgepalgaline tehnoloogiasektori töökoht luua kaudselt mitu uut töökohta teistes sektorites (teenindus, ehitus jne) tänu suurenevale nõudlusele (Tehnoloogiasektori visioon 2030 — Asutajate Selts). Seega aitab visionäärne ettevõtluspoliitika kaasa kogu ühiskonna heaolu kasvule. Samas on visiooni elluviimisel oluline tähelepanu pöörata ka võimalikule negatiivsele – näiteks vältida süvenevaid kihistumisi (et digitaalne ja start-up-maailm ei jäta kõrvale traditsioonilist majandussektorit ja maapiirkondi) ning tagada aus konkurents. Eesti “Eesti 2035” strateegia seabki üheks sihiks ettevõtluskeskkonna arendamise nii, et majandus oleks teadmistepõhine, innovaatiline ja kaasav, ning selle saavutamiseks nähakse ette investeeringuid inimkapitali ja teadus-arendustegevusse. Henry Kattago: milline on Eesti 2035. aastal?

Selles postituses saate lugeda 6 kestliku arengu eesmärgi kohta.