Domeeninimi ja selle valimine + 23 fakti domeenidest

Autor | okt. 31, 2018 | Domeenid, Kodulehe loomine, Strateegia, Wordpress

Täna räägime kuidas valida endale hea domeeninimi, sest sellest ju kõik algab tänapäeval, peaaegu. Domeenil on oluline roll firma “väljanägemisest/identiteedist, see on peaaegu esimene asi mida klient näeb, oleneb muidugi mis reklaami kaudu või kuidas Ta ettevõttega tutvust tegi. Domeenimi hõlmab tegelikult endas palju rohkem, kui arvatakse. See on osa Sinu tulevasest brändist/ettevõtmisest ja on sellega väga tugevalt seotud. Nii, et hea oleks enne domeeninime valimist tutvuda natuke turuga (domeeninime valik on omamoodi turu-uuring), teha endale selgeks mõned põhitõed ning tööriistad. Õnneks on tänapäeval abiks sadu erinevaid tööriistu, artikleid, õpetusi, et teha endale see protsess lihtsamaks. Proovime siis Veebihai meeskonna poolt ka omad nipid kirja panna.

Kõigepealt räägime sellest, mis on domeen üldse on ja selgitame mida võiks jälgida domeeninimi välja valides

 

Domeen on see „sõna“ või „nimi“ mida Sa näed üleval aadressi riba peal. Kindlasti oled näinud, eks? 🙂

Näiteks meie ettevõttel Veebihai OÜ on otseselt ka veebilehe nimi, mis kajastub siis ka domeenis. Kindlasti jälgige tänapäeva standardit ja valige ettevõttele HTTPS (SSL) ehk turvatud ühendus, siis on serveri ja kliendi vahel andmed krüpteeritud kujul. Google Chrome, mis on üks levinumaid brausereid juba hoiatab ka, kui leht on ebaturvaline.

domeeninimi

See osa, mis järgneb viimasele punktile on domeenilaiend. Domeenilaiendid on tavaliselt riikide kahetähelised kombinatsioonid (Eesti puhul siis .ee Läti puhul .lv, Soome puhul .fi) aga muidugi ka maailma kõige levinud laiend .com. Need on “top-leveli” laiendid nagu org, gov, net jne, mis otseselt ei kuulu ühelegi riigile.

Üks oluline osa on WWW. WWW ehk veeb (ingl web, ’võrk’, täisnimi World Wide Web, WWW) on seadmete vahel internetis toimiv ja hüpertekstil rajanev elektrooniliste dokumentide – veebisaitide – süsteem. Keeruline nimi, veel keerulisemaks süsteemiks. Aga meie asi ei olegi sellest tehnilise poole pealt aru saada.

Lühidalt: kunagi pidi WWW alati ette panema, enne kui pääsesite interneti lehekülje sisule ligi. Nüüd on praktika näidanud nii, et seda ei näidata üldse. Lehele pääseb küll ligi kenasti aga lehe omanik saab ise otsustada, kas seda kuvada või mitte.

Aga alati ei pea kasutama domeeninimes enda ettevõtte nime otseselt. Ettevõtte juriidiline keha võib olla vabalt mingi laiendiga: “Grupp”, “Group”, “Invest”, “Kapital”, “Partnerid” jne. Sellises olukorras on lihtsam ja ilusam domeeninimeks ikka brändi nimi panna. OÜ nimi on näiteks Veebimees & Partnerid aga domeeninimeks sobib ideaalselt veebimees.ee (muidu oleks veebimeesjapartnerid.ee, mis on ilmselgelt liiga pikk)

SEO mõttes soovitakse tihti registreerida endale domeeninimeks mingi märksõnaga domeen. 2010 ja enne seda selline strateegia veel töötas väga hästi. Siis andis Google algoritm märksõnale domeeninimes suuremat väärtust. Nüüd on see läinud nii alla, et sellele eraldi keskenduda ei ole mõtet. See on ainult üks faktor 200 muutujast mida Google arvestab Teie märksõna järjestamisel oma süsteemis.

Aastal 2014 lisandus domeeninime registreerimisel hulk võimalusi juurde. ICANN (The Internet Corporation for Assigned Names and Numbers) hakkas vastu võtma avaldusi igasugu eriliste domeeninimede registreerimiseks. Peale seda on juurde tulnud sadu erinevaid domeenilaiendeid: .agency .blog .space .shop .beer jne. Google on ka selle võimaluse kohta öelnud, et ei anna mingisugust lisaväärtust sellistele domeenidele. Tänapäeval on ikka hea SEO aluseks sisu.

Lühidalt siis võiks domeeninimi olla

  • Lihtne ja tabav
  • 1-2 sõnast koosnev
  • Lihtne hääldada (näiteks välireklaami jaoks, lihtne silmale ja lihtne kõrvale)
  • Sidekriipsu proovige vältida
  • Kui mõtlete suurelt, siis registreerige kõik võimalikud variandid (domeenide peale aasta 100€ kulutada ei ole suur summa). Registreeriga kindlasti see laiend, mis riigis tegutsete + .eu .com .net.

Läheme nüüd ajaloo juurde ja toome välja 23 fakti domeenidest.

 

1. Esimene domeeninimi registreeriti aastal 1985, ning selleks oli domeen Symobolics.com See registreeriti algselt ühe arvuti arenduse projekti jaoks aga nüüd kasutatakse seda peamiselt turunduse tarbeks ja usun, et hea hinnaga saab selle keegi ka ära osta, kuid seal jääb summa kindlasti kuue kohaliseks.

2. Kõige kallim domeen, mis kunagi on omanikku vahetanud on 35 miljonit (35000000$) USA dollarit maksnud domeen CarInsurance.com, mis müüdi aastal 2010. Kui seda listi vaadata siis saate aimu, kui palju makstakse domeeninimede eest. Sellepärast on domeeninimede ost-müük natuke kinnisvaraga kauplemise sarnast. On maaklerid, ostu-müügi keskonnad ainult domeenidele, hinna muutustest saab suuri kasumeid teha jne.

3. Arv 63. Kas aimate, mis selle numbriga võiks seotud olla? Õige! See on maksimum tähemärkide arv, mida võib kasutada domeenile nime valides.

4. Enamik domeenidest algab tähega “S”. See on sellepärast nii, et essiga 🙂 algavad sõnad on kõige levinumad inglise keeles.

5. Kõige kuulsam domeeni maakler on mees nimega Mike Mann. See USA-s elav miljonär ostis kunagi 15000 domeeni 24 tunniga.

6. Kuni aastani 1995 oli enda interneti aadressi registreerimine tasuta.

7. Unustamine võib raskelt kätte maksta. Aastal 2003 unustas Microsoft uuendada enda e-posti platvormi “Hotmail” domeeni UKs. Õnneks lõppes see “domeenifopaa” Microsofti jaoks õnnelikult.

8. 1987. aasta registreeriti sajas domeen. See võttis aega kaks aastat. Tänapäeval tuleb see arv täis sekunditega.

9. Kõige agaram domeeniregistreerija on GoDaddy. Aastal 2017 registreeriti nende kaudu üle 50 miljoni domeeni

10. Trump oli aastal 2017 kõige levinum märksõna mida kasutati uute domeeninimede registreerimisel. Tundub loogiline.

11. Tavaliselt registreeritakse domeenid üheks kuni kümneks aastaks. Ettevõte Network Solutions lubab domeeni registreerida lausa kuni 100 aastaks.

12. 2017 aasta enim registreeritud uued domeenilaiendid olid .app . web ja .fan

13. Nõukogude liit on tagasi, vähemalt domeenimaailmas. Endiselt saab omada .su lõpulisi domeene (Soviet Union = .su). Ning huvitav on, et nende registreerimiste arv on tõusu teel. Vähemalt siin Eesti, ei too vist sellise domeeni omamine küll mingit kasu, pigem kahju.

14. Kõige kallima riigilaiendiga domeen on Nigeeria domeenid. Umbes 38000€ aasta maksab .ng laiendiga domeeni registreerimine 1 aastaks.

15. Kas teate, et maailma kõige tuntumaid brände ja domeeninimesid pidi olema kunagi Googol.com (Googol on üks meeletult suur arv, täpsemalt 10100)

16. Kõik kolmetähelised domeeninimed on võetud, seda siis muidugi .com laiendiga. Kui Eestis soovite näiteks dly.ee registreerida, siis siin on see võimalik.

17. Versign ostis domeenilaiendi .web 130 miljoni euro eest.

18. Kahetäheline kominatsioon on kõige lühem domeeninimi mida saab registreerida. Need on kõik loomulikult registreeritud, rääkides siis loomulikult .com domeenist.

19. Siiski on olemas ka ühetähelised domeenid. Neid omavad maailma suurimad firmad: Amazon a.co, Facebook m.me, Twitter t.co, Google g.co aga ka näiteks WordPress, mille peale just Veebihai armastab kodulehti teha: w.org suunab Teid WordPressi enda lehele

20. iPhone-iga digitaalse revolutsiooni korraldanud Apple domeeni registreeriti 64-nda domeenina 1987-ndal aastal.

21. On olemas mõned sõnad mida ei saa registreerida: Test, invalid, example, localhost.

22. Hiina laiendiga .cn domeene on registreeritud umbe 25 miljonit. Riikide arvestuses on hiina esikohal.

23. On olemas ka tasuta domeenilaiendeid nagu näiteks .tk. See kuulub väikeriigile nimega Tokelau. Seda on registreeritud peaaegu 20 miljonit domeeni, riikide elanike ja registreeritud domeeni arvu võrdluses oleks see riik kindlalt esikohal. Tegelikkuses registreeritakse muidugi teiste riikide elanike poolt enamus domeenid.

 

Mõned tööriistad/teenused, mis võivad abiks olla domeeni valimisega seoses.

 

Indrek Eenmaa
Veebihai asutaja, autor. ❤️ WordPress. Vastutan Veebihai kvaliteedi eest. Minuga võib otse ühendust võtta indrek ät veebihai punkt ee
Jagamist